GABA tase

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

GABA tase norm

Üldine

Normivahemikud sõltuvad oluliselt laborist, kasutatavast meetodist ja proovimaterjalist (veri, likvoor).

Mehed

Täpsed väärtused tuleb tõlgendada vastavalt labori etteantud viitvahemikele. Üldiselt on GABA tase plasmaas orienteeruvalt 100–300 nmol/L, kuid see võib erineda.

Naised

Naistel võivad hormonaalsed muutused (nt menstruaaltsükkel, rasedus) GABA taset mõjutada, mistõttu viitvahemikud võivad olla erinevad. Oluline on järgida konkreetse labori norme.

Näitaja kohta

GABA (gamma-aminovõihappe) tase on oluline neurotransmitteri kontsentratsiooni näitaja organismis, mis aitab hinnata närvisüsteemi tasakaalu. Selle mõõtmine võib osutada abiks mitmesuguste neuroloogiliste ja psühhiaatriliste seisundite diagnostikas ning raviseirel.

Mis on GABA tase?

Funktsioon

Peamine pärssiv neurotransmitter kesknärvisüsteemis.
Reguleerib neuroni erutuvust, soodustab lõdvestumist ja vähendab ärevust.
Mängib olulist rolli une, meeleolu ja lihastoonuse reguleerimisel.

Päritolu ja mõõtmine

GABA sünteesitakse glutamaadist glutamaadi dekarboksülaasi ensüümi abil.
Taset saab mõõta veres, ajukoes või likvooris, kuid veretase ei pruugi täpselt kajastada ajusiseseid kontsentratsioone.
Kõrgema täpsuse saavutamiseks kasutatakse mõnikord magnetresonantsspektroskoopiat (MRS).

Ettevalmistus ja protseduur

Ettevalmistus

Enne vereproovi võtmist võidakse soovitada 8–12 tundi mittesüüa (õhupalavik).
Oluline on teavitada arsti kõigist sissetarvitatavatest ravimitest, toidulisanditest ja alkoholist, kuna need võivad tulemust mõjutada.
Stressi ja füüsilise koormuse vältimine enne proovi võtmist on soovitatav.

Protseduur

Kõige tavalisem meetod on GABA taseme määramine verest, tavaliselt kubarveenist võetud proovist.
Proov saadetakse spetsialiseeritud laborisse, kus seda analüüsitakse kas kromatograafia või immunoensümaatiliste meetodite abil.
Mõnel juhul võib olla vajalik likvoori (seljaaju vedeliku) punktsioon või ajusisese GABA taseme hindamine magnetresonantsspektroskoopiaga (MRS), mis on mitteinvasiivne meetod.

Kõrge GABA tase (põhjused)

Kliinilised seisundid

Mõned maksahaigused (nt tsirroos), kuna GABA metabolism on häiritud.
Rasedus (füsioloogiline tõus).
Hüpovitaminoos B6, kuna B6 on GABA sünteesi koensüüm.
Mõned neuromuskulaarsed häired.

Ravimid ja ained

Bensodiatsepiinid (nt diapam).
Barbituraadid.
ValprooaThape.
Alkohol (aktiivne tarvitamine).
Mõned toidulisandid, mis toetavad GABA tootmist.

Madal GABA tase (põhjused)

Neuroloogilised ja psühhiaatrilised häired

Ärevushäired ja paanikahäire.
Depressioon.
Skisofreenia.
Epilepsia (mõned vormid).
Pärilikud GABA metabolismi häired.
Autismispektri häire.

Muud tegurid

Krooniline stress või unepuudus.
Toitumuspuudused (nt B-vitamiinide, eriti B6 puudus).
Mõned kroonilised valu seisundid.

Indikatsioonid: millal GABA taset kontrollida?

Peamised meditsiinilised olukorrad

Arusaamatute neuroloogiliste sümptomite hindamine (nt krambid, treemor, lihasnõrkus).
Ärevuse, depressiooni või muude meeleoluhäirete diagnostika ja ravi jälgimine.
Kahtlus GABAergilise süsteemi häiretega seotud pärilike haiguste osas.
Mõnede ravimite (nt bensodiatsepiinid) toime ja ohutuse hindamine.
Maksafunktsiooni häirete kaasnev hindamine.

Spetsialistid