Vatsakeselsus (Ventrikulaarne fibrillatsioon)

Vatsakeselsus ei teki tavaliselt "tühjast kohast" tervetel südantel. See on peaaegu alati tõsise südamehaiguse või äkilise trauma tagajärg. Peamised põhjused ja riskitegurid on:

• Äge südameinfarkt (südamerabandus): See on kõige levinum põhjustaja. Infarkt kahjustab vatsakeste lihaskoe ja võib tekitada elektriselt ebastabiilseid alasid.
• Isheemiline südamehaigus: Ateroskleroosi tõttu kitsenevad südameveresooned, mis põhjustab kroonilist hapnikupuudust südame lihases.
• Südamepuudulikkus ja kardiomüopaatia: Suurenenud või kahjustunud südame lihas muudab südame elektrijuhtivust ebastabiilseks.
• Kaasasündinud südamevigastused, eriti need, mis mõjutavad südame elektrisüsteemi.
• Südame elektrilised häired, nagu Brugada sündroom või pikk QT sündroom.
• Rasked elektrolüüdihäired (nt kaaliumi või magneesiumi taseme kõikumised vereplasmas).
• Otsene trauma südamele (näiteks tugev löök rindkere piirkonda – nn commotio cordis).
• Mõned ravimite üledoosid ja mürgistused.
• Rasked üldhaigused, nagu sepsis või suur verekaotus.

Vatsakeseluse diagnoosimine on eluohtliku seisundi tõttu kiire ja põhineb peamiselt kliinilistel andmetel:

1. Kliiniline hindamine: Gümnaasiumi reeglite järgimine: patsient on teadvusetu, ei hinga normaalselt ja tal puudub pulss. See on piisav põhjus alustada kohese elustamise protokolli.
2. Elektrokardiogramm (EKG): See on diagnoosi kinnitav vahend. EKG-s ilmub vatsakeselusele iseloomulik muster: korrapäratud, erikujulised ja kiired lainekõverad ilma selgete QRS-kompleksideta, P-laineteta ega T-laineteta. Elustamise ajal tehakse EKG-d, et jälgida südame rütmi.
3. Edasine uuringud: Pärast edukat elustamist ja patsiendi stabiliseerimist tehakse põhjalikud uuringud, et tuvastada vatsakeseluse aluspõhjus. Need võivad hõlmata: vereanalüüse (südamekahjustuse markerid, elektrolüüdid), ekokardiograafiat (südame ultraheli), koronarograafiat (südameveresoonte angiogramm) ja mõnikord elektrofüsioloogilist uuringut (EP-uuring).

Vatsakeseluse ravi on äriline meditsiiniabiline sekkumine, mille eesmärk on taastada südame normaalne rütm ja pumpamisfunktsioon võimalikult kiiresti.

• Kohene kardiopulmonaalne elustamine (KPE): See on esmameetmeid andva inimese kohustus. Alustatakse kiiresti hingamisteede vabastamist ja kunstlikku hingamist koos südame massaažiga, et säilitada minimaalne verevool ajju ja südameriiki kuni defibrillaatorini jõudmiseni.
• Defibrillatsioon: See on kulminatsiooniline ja ainus tõhus ravi meetod vatsakeseluse korral. Defibrillaatori šokk peatab südame kaootilise elektrilise tegevuse, võimaldades südame loomulikul süsinõlal (süsinõel) normaalrütmi taastada. Defibrilleerimist tuleb korrata vajadusel.
• Ravimid elustamise ajal: Pärast esimest või teist šokki võidakse manustada ravimeid nagu adrenaliin (suurendab vererõhku ja südame verevarustust) ja/või antiarütmilisi ravimeid (nt amiodaron, lidokaiin), et soodustada normaalrütmi stabiliseerumist.
• Pikemaajaline ennetus: Kui patsient ellu jääb, tuleb kindlaks teha ja ravida aluspõhjust. Sageli paigaldatakse sisemine kardioverter-defibrillaator (ICD). See väike seade jälgib pidevalt südame rütmi ja annab vajadusel šoki, et peatada uus vatsakeselsuse hoog. Lisaks võidakse määrata antiarütmilisi ravimeid, soovitada elustiili muutusi ja/või läbi viia operatsiooni (nt südame bypass-operatsioon).

Vatsakeselsus ise on 112- kõne põhjus – teadvusetu ja hingamatu inimene vajab kohest elustamist. Siiski on kriitilise tähtsusega teada hoiatusmärke, mis võivad eelneda vatsakeselusele ja nõuavad viivitamatu arstiabi otsimist:

• Äkkine, tugev või survav valu rinnal, mis võib kiirgada õlgadesse, kaela või lõualuude, eriti kui see kestab üle mõne minuti.
• Unexplained lühiajaline teadvusekaotus (sünkoop) või peaaegu teadvusekaotus (esesünkoop).
• Tunded, nagu "kaotaksid teadvuse", äkiline pööritus või nõrkus.
• Tunded, nagu süda "jookseks lahti", "põrkaks" või lööks väga kiiresti ja korrapäratult (palpitatsioonid), mis on kaasas rinda suruva valu või hingeldusega.
• Äkiline, tugev hingeldus koos pearinglusega.

Kui teil on teadaolev südamehaigus või riskitegurid ning teil tekivad mõni ülaltoodud sümptom, ärge oodake. Pöörduge kohe hädaabiteenistuse (112) poole.