EKG (Elektrokardiogramm)
EKG (Elektrokardiogramm) on lihtne ja kiire südame elektrilise tegevuse registreerimise meetod. See on üks olulisemaid kardiovaskulaarse süsteemi funktsiooni hindamise vahendeid ning aitab tuvastada südame rütmi- ja juhtimishäireid, isheemiat ja muud südame struktuurseid muutusi.
- Registreerib südame elektrilist aktiivsust (südamelihaste depolarisatsiooni ja repolarisatsiooni) läbi nahale paigaldatud elektroodide.
- Võimaldab hinnata südame löögisagedust, rütmi regulaarsust, südame telge ning südamekamprite ja -kojade suurust ja funktsiooni.
- On kuldstandard südameinfarkti ja südame isheemiliste muutuste tuvastamiseks.
- Meetod on kiire, mittetunnetav ja mitteinvasiivne.
- EKG salvestatakse paberil või digitaalselt ning arst saab tulemuste põhjal teha diagnoosi ja määrata ravi.
- EKG-d võib teha nii puhkeolekus kui ka koormuse all (koormuse EKG) või pidevalt 24 tunni jooksul (Holter-monitor).
- Eelnevalt ei ole vaja erilist ettevalmistust.
- Soovitatav on vältida raske füüsilist koormust vahetult enne uuringut.
- Patsient peab eemaldama kõik metallesemed ja ehted, mis võivad segada uuringut.
- Patsient lebab selili voodil või diivanil.
- Nahale kleebitakse 6-10 elektroodi rindkere piirkonda ning lisaks elektroodid kätele ja jalgadele.
- Elektroodid on ühendatud EKG-seadmega, mis salvestab südame elektrilist aktiivsuse 10-12 sekundi jooksul.
- Kogu protseduur kestab tavaliselt 5-10 minutit ja on täiesti valutu.
- Atriaalfibrillatsioon
- Südamepekslemine (tahhükardia)
- Südameaeglustus (bradükardia)
- Ekstrasüstolid (ennetatud löögid)
- Äge südameinfarkt (STEMI/NSTEMI)
- Krooniline südame isheemia
- Angiina pectoris
- Südamekamrite või -kojade paksenemine (hüpertroofia)
- Elektroliidtasakaalu häired (nt kaalium, kaltsium)
- Südame blokad (nt AV-blokaad)
- Perikardiit (südame väliskesta põletik)
- Prolongeerunud QT intervall (suurenenud äkkisurma risk)
- Südamekäikude ülekatte tõttu tekkinud muutused
- Mõned sünnikasvud või ravimite kõrvaltoimed
- Rindkere valu või survetunne
- Südamepekslemine või ebanormaalne südamerütm
- Lämbumistunne või hingeldus
- Äkiline pearinglus, minestamine või peaaegu minestamine
- Jõuetus, äge väsimus
- Esmasündimuse kontroll
- Enne operatsiooni (preoperatiivne hindamine)
- Kardiovaskulaarsete riskitegurite (nt kõrge vererõhk, diabeet) korral
- Spordimeditsiinilised uuringud
- Teadaolevate südamehaiguste (nt südamepuudulikkus, isheemiline haigus) seire
- Pärast südameinfarkti või südameoperatsiooni
- Ravimite (nt teatud vähiravimid) südamele mõju hindamine
- Perearst
- Kardioloog
- Sisehaiguste arst
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
5Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!