Urge-inkontinents
Kirjeldus
Urge-inkontinents on kusekontrolli häire, mille korral tekib äkiline ja tugev kusemise vajadus, mida on peaaegu võimatu kontrollida, põhjustades tihti kusejoodikut. See on levinud seisund, eriti vanematel inimestel, ja võib oluliselt kahandada elukvaliteeti, põhjustades sotsiaalset ebamugavust ja piinlikkust.
Urge-inkontinents on kusepõie funktsioonihäire, mida iseloomustab äkiline ja tugev kusemise soov, mis sageli lõpeb kusejoodikuga. See on seotud kusepõie hüperaktiivsusega, kus kusepõie silelihased tõmbuvad kokku soovimatult, isegi kui kusepõie ei ole täis. Häire võib olla põhjustatud närvisüsteemi kahjustustest (nagu insult, skleroos, Parkinsoni tõbi), kusepõie põletikust, diabeedist või muudest teguritest, mis mõjutavad signaale ajust kusepõiele. See ei ole lihtsalt vanusega seotud muutus, vaid meditsiiniline seisund, mis vajab hindamist ja ravi.
- Äkiline ja tugev kusemise vajadus, mida on raske edasi lükata
- Kusejoodikud, mis toimuvad kohe pärast äkilise vajaduse teket
- Sagedane kusemine öösel (nükturia) – tavaliselt rohkem kui kaks korda öösel
- Sagedane kusemine päeval (tihti rohkem kui 8 korda 24 tunni jooksul)
- Vajadus kuseda kohe pärast seda, kui on just kusetud
- Ärevus sotsiaalsetes olukordades, kartes joodikut
- Pidev vajadus teada, kus on lähim tualett
- Unetus või väsimus öise sageda kusemise tõttu
- Naha ärritus või infektsioonid tihe märja aluspõlle või side kasutamise tõttu
Urge-inkontinentsi põhjused on mitmetegurilised. Neurologilised seisundid, nagu insult, multiple skleroos, Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi või seljaaju kahjustused, võivad segada signaale ajust kusepõiele. Kusepõie infektsioonid (tsüstiid) või kivid võivad põhjustada ajutist hüperaktiivsust. Hormonaalsed muutused, eriti menopausi ajal östrogeeni langus, nõrgestavad ureetra ja kusepõie kudesid. Teised riskitegurid hõlmavad eesnäärme suurenemist meestel, mõningaid ravimeid (diureetikud, antidepressandid), liigset kofeiini või alkoholi tarbimist, paksust, suitsetamist ja perekondlikku ajalugu. Vanus ise on riskitegur, kuid urge-inkontinents ei ole vananemise paratamatu osa.
Diagnoos algab põhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringuga, sealhulgas kõõluste ja närvi funktsiooni hindamisega. Patsiendil palutakse pidada kusepäevikut 2-3 päeva jooksul, et registreerida kusemise sagedust, joodikuid ja tarbitud vedelike hulka. Laboratoorsed uuringud, nagu kuse analüüs, välistavad infektsiooni või verd kuses. Kusepõie ultraheliuuring aitab hinnata kusepõie jääkkuse mahtu pärast kusemist ja välistada struktuurseid anomaaliaid. Urodünaamilised uuringud, näiteks tsüstomeetria, mõõdavad kusepõie rõhku ja mahtu, et kinnitada hüperaktiivsust. Harvemini kasutatakse tsüstoskopiat kusepõie seinte otseseks vaatlemiseks või urodünaamilist magnetresonantsi.
Ravi lähenemine on astmeline. Esmased meetmed hõlmavad elustiili muutusi: kusepõie treening (kusemise intervalli järk-järguline pikendamine), kuseaja planeerimine, dieedi korrigeerimine (vähendada kofeiini, piparmündi, sidruneid, teravat toitu), kaalulangus ja suitsetamisest loobumine. Füüsioteraapia koosneb kõõluste (Kegeli) harjutustest, biofeedbackist või pelvipõhja elektrostimulatsioonist. Ravimid sisaldavad antikolinergeese (nt oxybutynin, tolterodine, solifentsiin), mis lõdvendavad kusepõie lihaseid, või beta-3-adrenoretseptoride agoiste (mirabegron), mis soodustavad kusepõie lõdvestumist. Kui need ei ole tõhusad, võidakse kasutada kusepõie seinale süstesid botuliinitoksiiniga või sakraalnärvi stimulatsiooni (neuromodulatsioon). Kirurgilised meetodid, nagu kusepõie suurendamine või asendamine, on reserveeritud väga rasketele ja ravile mittevastavatele juhtudele.
Arsti poole tuleks pöörduda kohe, kui äkilised kusemise vajadused või kusejoodikud esinevad korduvalt ja segavad igapäevaelu, töö- või sotsiaalseid tegevusi, või põhjustavad emotsionaalset stressi. Erilist tähelepanu vajavad nn 'punased lipud': valu või kibedus kusemisel, verine või hägune kusi, põievalu, äkiline kaalulangus või jalgade nõrkus. Need sümptomid võivad viidata tõsisematele seisunditele, nagu kusepõie pahaloomuline kasvaja, rasked kuseteede infektsioonid või neuroloogilised kahjustused, mis vajavad kiiret hindamist.