Stressinkontinents
Kirjeldus
Stressinkontinents ehk pingel inkontinentsus on levinik pisaravoolu häire, mille korral kuse eritub kõhuõõne survet suurendavate liigutuste ajal, näiteks köhates, aevastades, tõstes või naerdes. See ei ole normaalne vananemise osa ega midagi, mida tuleks lihtsalt taluda. Tegemist on tõsise tervisehäirega, mis mõjutab oluliselt elukvaliteeti, kuid millele on olemas tõhusad ravimeetodid.
Stressinkontinents on kusepidamishäire, mille puhul kusejuhade ja välimiste kusitiiva lihaste toetus (pelvipõhja lihased) on nõrgenenud. Kui kõhusisene rõhk tõuseb, ei suuda need lihased enam kusitiiva kaelust ja kusejuhast piisavalt kinni hoida, mistõttu kus eritub tahtmatult tilk- või isegi rohkemates kogustes. See häire on naistel oluliselt levinum kui meestel, seoses raseduse, sünnituse ja menopausiga, kuid võib esineda ka meestel, näiteks eelneva eesnäärmeoperatsiooni järel.
- Kuse tilkumine või voolamine äkksuurenenud kõhurõhu ajal (köhimine, aevastamine, naermine, tõstmine, hüppamine, jooksmine).
- Pisaravool on tavaliselt väike kogus (mõni tilk), kuid rasketel juhtudel võib olla suurem.
- Sümptomid ilmnevad füüsilise tegevuse ajal, mitte puhkeolekus.
- Kusepidamishäire ei kaasne tavaliselt ägeda kusisoojuga.
- Pidev hirm kuse eritumise eest avalikus kohas.
- Vajadus kandma padsikuid või muid imavaid vahendeid.
- Sotsiaalse tegevuse ja kehalise aktiivsuse piiramine.
- Nahaärritus intimpiirkonnas tihtipeale kuse kokkupuute tõttu.
- Enesekindluse langus ja ärevus.
Stressinkontinentsi peamiseks põhjuseks on vaagna põhja lihaste ja sidekoe nõrgenemine, mis ei suuda enam toetada kusitiiba ja kusejuhast. Peamised riskitegurid on:
- Rasedus ja sünnitus: Loote kaal ja sünnituse käik venitavad ja nõrgestavad oluliselt vaagna põhja lihaseid.
- Menopaus: Östrogeeni taseme langus vähendab limaskestade ja lihaste elastsust ning tugevust.
- Eelnev kirurgia: Naistel günekoloogilised operatsioonid või meestel eesnäärme eemaldamine (prostatektoomia) võivad kahjustada toetav struktuure.
- Vanus: Lihaste ja sidekoe loomulik nõrgenemine.
- Püsivad suured koormused: Pikaajaline raske füüsiline töö, krooniline köha (näiteks suitsetajate köha) või kõhulihaste ületreening.
- Ülekaal: Lisakaal suurendab pidevalt survet vaagna põhja piirkonnale.
- Geneetika: Pärilik kalduvus sidekoe nõrgenemisele.
Stressinkontinentsi diagnoosimiseks teeb arst esmalt põhjaliku anamneesi ja füüsilise uuringu, et hinnata vaagna põhja lihaste tugevust. Seejärel võidakse kasutada järgmisi meetodeid:
- Kusepäevik: Patiendi palutakse mõneks päevaks täpselt kirja panema, kui palju ja millal ta joob, kuseeritust ja pisaravoolu episoode.
- Kusepadja test (Pad-test): Patsiendil antakse spetsiaalne imav padi, mida kaalutakse enne ja pärast teatud füüsilist tegevust, et kogust kvantifitseerida.
- Urodünaamiline uuring: Spetsiaalne protseduur, mille käigus mõõdetakse kusitiiva ja kusejuhate funktsioone, et hinnata lihaste tööd ja välistada muud pisaravoolu tüübid.
- Ultraheliuuring: Tehakse vaagna piirkonna ultraheli, et visualiseerida kusitiiba asendit ja välistada anatoomilisi muutusi.
- Tsüstoskopia: Õhuke toruke sisestatakse kusejuhast, et vaadata läbi kusejuhate ja kusitiiba sisepinda.
Ravi alustatakse alati vähem invasivsetest meetoditest ja liigutakse vajadusel keerukamate meetoditeni.
1. Mittekirurgilised meetodid:
- Vaagna põhja treening (Kegeli harjutused): Süstemaatilised harjutused vaagna põhja lihaste tugevdamiseks on esmase ravi aluseks. Oluline on teha neid õigesti ja regulaarselt.
- Biovastusega treening (Biofeedback): Seade aitab visuaalselt näha, kuidas lihased töötavad, parandades harjutuste tõhusust.
- Elektrostimulatsioon: Väikeste elektrilöökide abil stimuleeritakse vaagna põhja lihaste kokkutõmbeid.
- Vaginaalsed rõngad (Pessariaariumid): Need toestavad mehaaniliselt kusejuhast ja kusitiiva kaelust, et takistada kuse lekkimist.
2. Ravimid:
Stressinkontinentsi jaoks pole tõhusaid ravimeid, kuid menopausis naistele võib östrogeenivaldmikke soovitada limaskesta seisundi parandamiseks.
3. Kirurgilised meetodid:
- Slingoperatsioonid (TVT, TOT): Kõige levinum ja tõhusaim meetod. Kusejuhast alla paigutatakse sünteetiline või organismi enda kudede riba (sling), mis toetab kusejuhast.
- Vaagna põhja rekonstrueeriv kirurgia: Keerulisematel juhtudel, kui on ka teisi vaagna põhja langevusi.
4. Elustiili muutused:
Kaalulangus, köha ravimine, raskuste tõstmise vältimine ja suitsetamisest loobumine on olulised abistavad meetodid.
Oluline on mitte ignoreerida sümptomeid ega pidada neid paratamatuks. Pöörduge kindlasti arsti poole, kui:
- Kuse pisaravool häirib teie igapäevaelu, tööd, sotsiaalset elu või une.
- Te vältite tegevusi, mis võivad pisaravoolu põhjustada (sport, reisimine).
- Teil on vaja kasutada imavaid vahendeid (padsikuid) kusepidamishäire kontrollimiseks.
- Pisaravooluga kaasneb valu, veritsus, äge kusisoojutus või raskused kusemisel – need võivad viidata teisele tõsisele haigusele.
- Elustiili muutused ja Kegeli harjutused pole mõju andnud.
Ärge häbenege! Stressinkontinents on arstide jaoks väga tuttav probleem. Rääkimine arstiga on esimene ja olulisim samm elukvaliteedi taastamise suunas.