RSV-infektsioon

RSV-infektsioon on ülemaailmselt levinud hingamisteede viirusinfektsioon, mis mõjutab eelkõige väikelapsi, aga võib esineda ka täiskasvanutel. Kuigi paljudel juhtudel kulgeb see kerge nohu ja köhaga, võib see eriti imikute ja riskirühma kuuluvatel patsientidel põhjustada tõsist bronhioliiti või kopsupõletikku, mis vajab haiglaravi. Viiruse õigeaegne äratundmine ja sobivad hooldusmeetodid on võtmetähtsusega tüsistuste vältimisel.

RSV (inglise keeles Respiratory Syncytial Virus) on üks levinumaid põhjusi hingamisteede infektsioonidele, eriti alla kaheaastastel lastel. See viirus kahjustab peamiselt väikseimaid hingamisteid – bronhioole, põhjustades nende seinte põletikku ja ahenemist. Imikutel võib see põhjustada bronhioliiti, mis on kliiniliselt iseloomulik hingamiserksus, vileseline hingamine ja köha. Viirus levib tilk- ja kontaktteel ning on väga nakkav. Enamik lapsi saabub RSV-ga kokku esimese kahe eluaasta jooksul, ja nakatumine ei anna püsivat immuunsust, mistõttu võib nakatuda korduvalt, kuid hilisemad nakatumised on tavaliselt kergemad.

Lastele iseloomulikud sümptomid (eriti imikutel ja väikelastel)
  • Kõhu pealelöömine hingamisel
  • Vileseline hingamine
  • Lühike, raskustega hingamine
  • Söömisraskused või keeldumine süüa
  • Eriline ärritus või uimasus
  • Madal kõrgvererõhk (hüpotensioon)
  • Sinakas värvi nahavärvus (tsüanoos), eriti huulte ja küünte ümber
  • Kõrge palavik
Sümptomid suurematel lastel ja täiskasvanutel
  • Tavalisele külmetusele sarnanev olukord: nohu ja köha
  • Kurguvalu
  • Peavalu
  • Madal palavik või palavikupuudus
  • Väsimus

RSV-infektsiooni põhjustab respiratoorsete sünktsiaalviiruste perekonda kuuluv viirus. Nakatumine toimub tihedas kontaktses keskkonnas (lasteaiad, pered). Peamised riskitegurid raskema haigestumise jaoks on: enneaegne sünd (eriti alla 29 nädala), sünnist alates südame- või kopsuhaigused, kaasasündinud immuunpuudulikkus, Downi sündroom. Samuti on riskirühmas alla 6-kuused imikud ja immunokahjustusega täiskasvanud. Tähtis on märkida, et suitsustamine (sh passiivne suitsetamine) suurendab oluliselt tüsistuste riski.

Diagnoos põhineb kliinilisel pildil ja epideemioloogilisel olukorral (nakkushaiguse levik). Kindlaks tegemiseks kasutatakse viiruse tuvastamise laboratoorseid meetodeid: ninapessa limanäidistest võetud proovide viiruslikku RNA-d või antigeene testitakse. Levinumad on kiirtestid (antigeenitestid) ja PCR-meetod, mis on tundlikum. Raske haigusjuhu korral võib olla vaja teha rinnakorvi röntgenipilt kopsupõletiku või muude tüsistuste väljaselgitamiseks, samuti hapniku küllastuse mõõtmist (pulsoksimetria).

RSV-infektsiooni spetsiifilist viirusevastast ravimit ei ole. Ravi on toetav ja suunatud sümptomite leevendamisele ning tüsistuste vältimisele. Kergetel juhtudel kodus: piisav vedelik, ninapessa puhastamine, õhuniiskuse hoidmine, palaviku alandamine (nt paratsetamool). Raske haigusjuhu korral vajab patsient haiglaravi, kus võidakse rakendada hapnikuravi, vedelikuravi soonenõelaga, inhalatsioone bronhilaienevate ravimitega (salbutamol) või steroididega. Eriti riskirühma kuuluvatele imikutele (nt enneaegsetele) võib epidemiahooajal määrata profilaktilist monoklonaalset antikeha (palivizumab) raskema haiguse ärahoidmiseks.

Kutsuge kiiresti kiirabi või sõitke haiglasse, kui imikul või lapsel on järgmised hoiatusmärgid (punased lipud): hingamislõhede sissevajumine rindkere peal või kõhu peal, rasked hingamisraskused; sinakas huuled või nägu; pidev ärritus või vastupidi – liigne uimasus ja reaktsioonide aeglustumine; keeldumine süüa või juua või olulised raskused söömisega; kuulda olev vileseline hingamine; palavik alla 3-kuusel imikul üle 38°C. Täiskasvanutel tuleks arsti poole pöörduda, kui hingamisraskused süvenevad või kui haiguse kulgu saatvad kõrge palavik ja suur nõrkus.

Seotud uuringud: RSV-infektsioon

Allpool on uuringud, mille tulemus selle haiguse korral erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle haiguse kohta: kuidas te seda märkasite, kuidas kulges diagnostika ja ravi. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!