Powassan viiruse test

Kvalitatiivne

Näitaja kohta

Powassan viiruse test on laboratoorselt tehtav uuring, millega tuvastatakse Powassan viiruse nakatumine. Viirus kannab edasi puugiliik Ixodes scapularis ja see on haruldane, kuid voimalikult tõsine neuroinvasivne nakkus, mis voib põhjustada entsefaliiti või meningiiti. Testi tehakse enamasti vereprobist, et leida viirusevastaseid antikehi (IgM ja IgG) või otse viiruse geneetilist materjali (PCR).

Mis on Powassan viiruse test?

Funktsioon

Tuvastab nakatumist Powassan viirusega, mis on flaviviirus.
Diagnoosib Powassan viiruse põhjustatud haigust (nt entsefaliit).
Rakendatakse nakatumise kinnitamiseks kliniliste sümptomite korral.

Päritolu ja levik

Viirust kannavad edasi puugid (eriti Ixodes scapularis).
Nakkus on haruldane, kuid tõsiste neuroloogiliste tüsistuste riskiga.
Levinud Põhja-Ameerika teatud piirkondades, kuid testitakse ka reisijatel või kahtluse korral.

Kuidas testi tehakse?

Protseduur

Verevõtt kubemesoonest tavapärasel viisil.
Veri saadetakse spetsialiseeritud laborisse analüüsiks.
Kasutatakse kahte peamist meetodit: seroloogiline test antikehade (IgM/IgG) tuvastamiseks või PCR-test viiruse RNA tuvastamiseks.
Tulemused saadavad arstile, kes neid tõlgendab koos patsiendi sümptomite ja anamneesiga.

Positiivne Powassan viiruse testi tulemus

Mida positiivne tulemus tähendab?

Nakatumine Powassan viirusega on toimunud.
Viirusevastased antikehad (IgM) viitavad hiljutisele või käesolevale nakatumisele.
IgG antikehad võivad viidata varasemale nakatumisele.
Positiivne PCR-test kinnitab aktiivset viiruse paljunemist.

Seos haigusega

Positiivne tulemus koos neuroloogiliste sümptomitega (peavalu, palavik, segasus, krambid) kinnitab Powassan viiruse põhjustatud entsefaliiti või meningiiti.
Mõnel juhul võib nakatumine olla sümptomiteta (subkliiniline), kuid antikehad on siiski tuvastatavad.

Millal Powassan viiruse testi tehakse?

Peamised indikatsioonid

Kliinilised sümptomid, mis viitavad neuroinvasivsele nakatumisele (entsefaliit, meningiit) pärast puugi hammustust või puugile vastuvõtlikus piirkonnas viibimist.
Uurimine patsientidel, kellel on seletamatu neuroloogiline haigus ja võimalik puugiga kokkupuude.
Uurimine epideemioloogilistel eesmärkidel või riskipiirkondades.

Soovitavad eriarstid