Krooniline obstruktiivne kopsuha (KOK)
Kirjeldus
Krooniline obstruktiivne kopsuha (KOK) on progressiivne hingamisteede haigus, mis põhjustab hingamisteedes ja kopsudes püsivat põletikku ning õhuvoolu takistust. See on üks levinumaid pikaajalisi haigusi maailmas ja suur töövõime kaotuse ning suremuse põhjus. KOK-i korral on hingamine raskendatud, mis mõjutab oluliselt patsiendi igapäevaelu ja elukvaliteeti.
Krooniline obstruktiivne kopsuha on üldnimetus kahele tihedalt seotud seisundile: kroonilisele bronhiidile ja enfüseemile. Krooniline bronhiit põhjustab hingamisteede püsivat põletikku ja limanäärmeid suurenemist, mis toodab liigset lima. Emfüseem kahjustab ja hävitab alveoole – õhukotte kopsuotsas, kus toimub hapniku ja süsinikdioksiidi vahetus. Need muutused põhjustavad hingamisteedes püsivat kitsenemist (obstruktsiooni), mis takistab õhu väljavoolu kopsudest. See on pöördumatu, kuid juhitav haigus, mille arengut saab aeglustada ja sümptomeid leevendada.
- Püsiv, produktiivse lima (röga) eritusega köha, mis on kõige hullem hommikuti.
- Lämbustunne, eriti füüsilise koormuse ajal (näiteks trepist üles minnes või kergemat kodutööd tehes).
- Vinel hingeõhk (vilehingamine).
- Rindkere tihedustunne.
- Lämbustunne isegi puhkeolekus võgi kergete igapäevategevuste ajal.
- Sagedased hingamisteede nakkused (näiteks bronhiit).
- Väsimus ja üldine nõrkus.
- Kaalulangus ja lihasmasside vähenemine.
- Sinine või hall sinakas värvus huultel või sõrmeotstes (tsüanoos), mis näitab hapnikuvaegust.
- Ägedad puhangud (eksatserbatsioonid), mil sümptomid järsult halvenevad ja vajavad sageli haiglaravi.
Peamine KOK-i põhjus on pikaajaline toksilistele ainetele ja eriti tubakasuitsule kokkupuute. Ligikaudu 85-90% juhtudest on seotud suitsetamisega. Siiski võivad haiguse tekkimist mõjutada ka teised tegurid: *Pikaajaline ohtlike ainete (nt tolmu, keemiliste aurude) sissehingamine töökeskkonnas.* Õhusaaste (nii välis- kui siseõhu saaste). *Genetilised tegurid*, nagu alfa-1-antitrüpsiini puudulikkus – haruldane pärilik seisund, mis suurendab oluliselt noorte mitte-suitsetajate emfüseemi riski. *Kroonilised hingamisteede nakkused* lapsepõlves võivad mõjutada kopsufunktsiooni arengut ja suurendada riski täiskasvanueas. *Vanus* – sümptomid ilmnevad tavaliselt pärast 40. eluaastat.
KOK-i kahtlus tekib tavaliselt anamneesi (suitsetamisharjumused, sümptomid) ja füüsilise uuringu põhjal. Täpseks diagnoosimiseks on kuldstandard spiromeetria – hingamisfunktsiooni uuring. See mõõdab, kui palju õhku ja kui kiiresti patsient suudab välja hingata. Olulised näitajad on FEV1 (esimelse sekundi forsseeritud ekspiratsioonimahu) ja FVC (forsseeritud elustamahu) suhe. KOK-i korral on see suhe alandatud. Lisaks võidakse kasutada: *Rindkere röntgeni* või *KT-d (kompuutertomograafiat)* kopsustruktuuride hindamiseks ja teiste haiguste välistamiseks. *Oksümeetriat* või *arteriaalset veregasi analüüsi* hapniku ja süsinikdioksiidi taseme määramiseks veres. *Vereproove* alfa-1-antitürüpsiini taseme kontrollimiseks ja nakkuste tuvastamiseks.
KOK-i ei saa ravida täielikult, kuid õige raviga saab sümptomeid kontrollida, puhanguid ennetada ja haiguse progresseerumist aeglustada. Ravi põhineb järgmisel: *Ravimite kasutamine*: Inhaleeritavad bronhodilataatorid (β2-agonistid ja antikholinergikumid) laiendavad hingamisteid. Raskematel juhtudel kasutatakse ka glükokortikoide (steroidid) põletiku vähendamiseks. Suukaudsed ravimid mõeldakse peamiselt ägedate puhangute raviks. *Hapnikuravi*: Püsivalt alandatud hapnikusisaldusega veres (hüpoksia) patsientidel on näidustatud pikaajaline hapnikuravi, mis pikendab eluiga ja parandab elukvaliteeti. *Pulmonaalne rehabilitatsioon*: Struktureeritud programm, mis sisaldab treeningut, toitumisnõustamist ja haiguse enesekontrolli õpetamist. *Elustiili muutused*: Suitsetamisest loobumine on ABSOLUUTSELT VÄLITAMATU. Tasakaalustatud toitumine ja igapäevaseks tegevuseks piisava liikumise säilitamine. *Vaktsineerimine*: Gripi ja kopsupõletiku vaktsiinid vähendavad raskeid nakkusi. *Kirurgiline ravi*: Väga valikulistel patsientidel võib kaaluda kopsu vähendamise operatsiooni või kopsusidametüki.
Konsulteerige arstiga, kui Teil esineb mõni järgmistest sümptomitest: *Püsivat köha, mis kestab pikemat aega kui paar nädalat, eriti kui see kaasneb limaeritusega. *Lämbustust või hingamisraskusi igapäevaste tegevuste (nt kõndimine, kodu koristamine) ajal. *Vinel hingeõhku või rindkere tihedust. OTSESE ARSTIABI (kiirabi) vajaminevad olukorrad (KOK-i äge puhang): *Lämbustuse järsk tugevnemine, kus ei aita tavaravimid. *Raske hingamine, rääkimise võimalus vaid lühikeste sõnade kaupa. *Sinakas värvus huultel või näonahal (tsüanoos). *Segasus, uimastus või ärevus, mis on seotud hingamisega. *Südame löökide kiirendumine või ebakorrapärasus. Ärge oodake. Krooniline obstruktiivne kopsuha on varajase diagnoosi ja järelvalve korral paremini juhitav, mis võimaldab säilitada aktiivsemat eluviisi.