Alveolaarne ventilatsiooniuuring

Alveolaarne ventilatsiooniuuring on spetsiaalne hingamisfunktsiooni test, mis hindab õhu vahetust kopsuaknašedes (alveoolides). See annab olulist teavet kopsude hapniku ja süsihappegaasi vahetuse kohta, mis on võtmetähtsusega hingamiselundkonna haiguste diagnoosimisel ja ravi jälgimisel.

Kus seda uuringut tehakse?

Uuringut tehakse nende valdkondade kliinikutes:
Spiromeetria 7 kliinikut
Funktsioon
  • Hindab alveolaarse ventilatsiooni efektiivsust ehk hapniku ja süsihappegaasi difusiooni kopsudes.
  • Mõõdab kopsude võimet toime tulla gaasivahetusega organismi vajaduste rahuldamiseks.
Meetod ja tähtsus
  • Kuulub kopsufunktsiooni uuringute hulka.
  • Erineb üldisest spiroomeetriast, kuna keskendub just alveolaarsele tasandile.
  • Oluline kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK), astma, kopsufibroosi ja teiste hingamishäirete hindamisel.
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleb vältida suitsetamist ja tugevat füüsilist koormust.
  • Mõned ravimid võivad uuringutulemust mõjutada – arstiga tuleb eelnevalt konsulteerida.
  • Uuringule tuleb tulla lõdvestunud olekus.
Protseduur
  • Patsient hingab spetsiaalse seadme kaudu, mis analüüsib sisse- ja väljahingatava õhu koostist.
  • Sageli tehakse uuring istuval asendil, mõnikord ka lamades.
  • Protseduur võib sisaldada erinevaid hingamismustreid (nt normaalne hingamine, sügav hingamine).
  • Uuring on valutu ja kestab tavaliselt 15-30 minutit.
Alveolaarne hüperventilatsioon
  • Liigne ventilatsioon (enamasti psühhogeenne, ärevuse tõttu).
  • Keskse närvisüsteemi kahjustused või stimulatsioon.
  • Mõned ainevahetushaigused või veresoonkonna seisundid.
Gaasivahetuse häired
  • Hapniku puudulik imendumine alveoolidest vereringesse.
  • Süsihappegaasi kogunemine alveoolides, mis võib viidata ventilatsiooni ja perfusiooni mittevastavusele (V/Q lahknevus).
Kliinilised sümptomid
  • Pidev või halvenev õhupuudus (düspnoea).
  • Krooniline köha või lämbumistunne.
  • Vere hapnikuküllastuse alanemine (hüpokseemia).
Haiguste kahtlus või jälgimine
  • Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) või astma hindamine ja staadiumi määramine.
  • Kopsufibroosi või muude interstitsiaalsete kopsuhaiguste diagnoosimine.
  • Rindkere deformatsioonide või neuromuskulaarsete haiguste mõju hindamine hingamisele.
Erispetsialistid
  • Pulmonoloog (kopsuspietsialist)
  • Anestesioloog (operatsioonieelse riski hindamine)
  • Teraapia- või intensiivravi arst

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Hingamispuudulikkus Hingamine füüsilise koormuse ajal Hingamisraskus Raske hingamine Rask hingamine

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!