Alveolaarne ventilatsiooniuuring

Kirjeldav

Näitaja kohta

Alveolaarne ventilatsiooniuuring on spetsiaalne hingamisfunktsiooni test, mis hindab õhu vahetust kopsuaknašedes (alveoolides). See annab olulist teavet kopsude hapniku ja süsihappegaasi vahetuse kohta, mis on võtmetähtsusega hingamiselundkonna haiguste diagnoosimisel ja ravi jälgimisel.

Mis on alveolaarne ventilatsiooniuuring?

Funktsioon

Hindab alveolaarse ventilatsiooni efektiivsust ehk hapniku ja süsihappegaasi difusiooni kopsudes.
Mõõdab kopsude võimet toime tulla gaasivahetusega organismi vajaduste rahuldamiseks.

Meetod ja tähtsus

Kuulub kopsufunktsiooni uuringute hulka.
Erineb üldisest spiroomeetriast, kuna keskendub just alveolaarsele tasandile.
Oluline kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK), astma, kopsufibroosi ja teiste hingamishäirete hindamisel.

Protseduuri käik ja ettevalmistus

Ettevalmistus

Enne uuringut tuleb vältida suitsetamist ja tugevat füüsilist koormust.
Mõned ravimid võivad uuringutulemust mõjutada – arstiga tuleb eelnevalt konsulteerida.
Uuringule tuleb tulla lõdvestunud olekus.

Protseduur

Patsient hingab spetsiaalse seadme kaudu, mis analüüsib sisse- ja väljahingatava õhu koostist.
Sageli tehakse uuring istuval asendil, mõnikord ka lamades.
Protseduur võib sisaldada erinevaid hingamismustreid (nt normaalne hingamine, sügav hingamine).
Uuring on valutu ja kestab tavaliselt 15-30 minutit.

Mida alveolaarse ventilatsiooniuuringu puitumused näitavad?

Alveolaarne hüperventilatsioon

Liigne ventilatsioon (enamasti psühhogeenne, ärevuse tõttu).
Keskse närvisüsteemi kahjustused või stimulatsioon.
Mõned ainevahetushaigused või veresoonkonna seisundid.

Gaasivahetuse häired

Hapniku puudulik imendumine alveoolidest vereringesse.
Süsihappegaasi kogunemine alveoolides, mis võib viidata ventilatsiooni ja perfusiooni mittevastavusele (V/Q lahknevus).

Indikatsioonid: millal tehakse alveolaarne ventilatsiooniuuring?

Kliinilised sümptomid

Pidev või halvenev õhupuudus (düspnoea).
Krooniline köha või lämbumistunne.
Vere hapnikuküllastuse alanemine (hüpokseemia).

Haiguste kahtlus või jälgimine

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) või astma hindamine ja staadiumi määramine.
Kopsufibroosi või muude interstitsiaalsete kopsuhaiguste diagnoosimine.
Rindkere deformatsioonide või neuromuskulaarsete haiguste mõju hindamine hingamisele.

Erispetsialistid