Bronhiaalse reaktiivsuse uuringud

Bronhiaalse reaktiivsuse uuringud on hingamisteede funktsionaalsed testid, mis hindavad bronhide ülitundlikkust ehk reageerimist ärritavatele ainetele. Neid kasutatakse peamiselt astma, kroonilise bronhiidi ja muude obstruktiivsete hingamisteede haiguste diagnoosimiseks ja jälgimiseks. Testid annab infot hingamisteede kokkutõmbumisaldisuse astme kohta.

Funktsioon
  • Hinnata bronhide ülitundlikkust (reaktiivsust) ärritajate suhtes.
  • Aidata diagnoosida astmat ja teisi hingamisteede kokkutõmbehaigusi.
  • Mõõta hingamisteede läbimõõdu muutust provokatsiooni järel.
Meetodid
  • Farmakoloogiline provokatsioon (nt metakoliini või histamiini test).
  • Füüsikaline provokatsioon (nt mannitooli või külmaõhu test).
  • Spetsiifiline provokatsioon (nt allergeniga test).
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleb lõpetada teatud ravimite (nt astmaravimite) tarvitamine vastavalt arsti juhistele.
  • Vältida suitsetamist ja koormavat füüsilist tegevust enne testi.
  • Uuring tehakse tavaliselt hommikul tühja kõhuga.
Protseduur
  • Patsient hingab spiromeetri abil, et mõõta baasväärtusi (nt FEV1).
  • Seejärel hingatakse kontrollitud koguses provotseerivat ainet (aerosoolina või pulbrina).
  • Pärast provokatsiooni tehakse spiromeetria uuesti kindlate ajavahemike järel.
  • Tulemusi hindatakse FEV1 languse protsendi alusel võrreldes baasväärtusega.
Peamised põhjused
  • Bronhiaalset astmat
  • Allergilist riniiti või polünnoosi
  • Kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOKH)
  • Hiljuti läbipõdenud hingamisteede nakkust
Muud tegurid
  • Aktiivne suitsetamine
  • Keskkonna- või kutsealaste ärritajate kokkupuute
  • Mõned ravimid (nt beetalükeepiloidid)
Kliinilised sümptomid
  • Pikaajaline kuiv köha, eriti öösiti või koormuse ajal.
  • Hingamisraskused, röhin või rindkere pingutus.
  • Sümptomid, mis paranevad bronhodilataatoritega.
Diagnostika ja jälgimine
  • Astma kahtlus, eriti kui teised testid on ebamäärased.
  • Hingamisteede obstruktiivsete haiguste eristamiseks.
  • Ravitulemuse hindamiseks astma korral.
  • Kutsealaste hingamishäirete hindamiseks.
Spetsialistid
  • Pulmonoloog (kopsuarst)
  • Allergoloog-immunoloog
  • Perearst või internist

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele

4
Nende haiguste korral tuvastatakse uuringul sageli muutusi
Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!