Vereoksendamine
Kirjeldus
Vereoksendamine (hemateemesis) on olukord, kus inimese oksendises esineb verd. See võib olla heledat punast värvi või tumedat, mustjaspruuni värvi (nn kohvipõhjas), mis viitab seedetraktist pärinevale verele. Vereoksendamine on peaaegu alati märk tõsisest haigusest ja vajab kiiret arstlikku hinnangut.
Vereoksendamine on meditsiiniline sümptom, mis tähendab veri sisaldava oksendise väljutamist. Vere allikaks on tavaliselt seedetrakti ülemine osa: söögitoru, magu või kaksteistsõrmiksool. Vere välimus oksendises võib aidata hinnata allika asukohta: helepunane veri viitab värsketele veresoontele, näiteks söögitorus, samas kui tumeda, peaaegu mustja värvi 'kohvipõhja' oksendamine viitab verele, mis on olnud kokkupuutes mao happega ja on seetõttu muutunud. Vereoksendamine on alati tõsine sümptom, mis nõuab põhjalikku uurimist.
- Söögitoruvereenide laienenud või rebendid (Mallory-Weiss'i sündroom), mis tekivad sageli tugeva oksendamise tulemusena.
- Mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandid (ulekus).
- Gastriit (maopõletik), mis võib olla põhjustatud valuvaigistite (nt ibuprofeen) pikaajalisest tarbimisest, alkoholist või bakter Helicobacter pylori.
- Ninaverejooksu sattumine kurgu ja seedetrakti oksendamise ajal.
- Maksatsirroos ja portaalse hüpertensiooni tõttu tekkivad söögitoru variksoossed veenid – need võivad puruneda ja põhjustada eluohtlikku verejooksu.
- Mao või söögitoru kasvaja.
- Põletushaavad seedetraktis, näiteks tugeva happe või leelise sissehingamise tulemusena.
- Kõhunäärme põletik (pankreatiit).
- Veritsushäired või vere hüübimisprobleemid.
- Südamepuudulikkus või muud süsteemsed haigused, mis mõjutavad seedetrakti verevarustust.
Vereoksendamisel EI TOHI ise ravitseda! Koduhooldus on ainult esmaabi ootamisel arstiabi saamist või enne teekonda haiglasse. Otsi koht arstiabi: Kui on esinenud vereoksendamine, on esmatähtis kiire arstlik konsultatsioon. Enne arsti juurde minekut: Puhka, proovi rahustuda. Võimalusel lamage külili, et vältida lämbumisohtu, kui oksendus peaks korduma. Ära söö ega joo midagi, et mitte ärritada seedetrakti veelgi. Ära võta valuvaigisteid (aspiriin, ibuprofeen), sest need võivad verejooksu suurendada. Ära tarbi alkoholi ega suitseta. Jälgi oma seisundit: Püüa hinnata vere kogust (nt mõõtke supilusikatäiteid) ja välimust, et seda infot arstile edastada. Valmistu haiglasse sõitmiseks: Võta kaasa vajalikud dokumendid, varem tehtud uuringute tulemused ja praegu võetavate ravimite nimekiri.
- Suur kogus heledat punast verd oksendises (rohkem kui paar supilusikatäit).
- Oksendamine koos tumeda, mustja või 'kohvipõhja' materjaliga.
- Vereoksendamisele lisanduvad tunnused šokis: äge nõrkus, uimasus, hingeldus, kiire ja nõrk pulss, külm higi, kahvatus.
- Tugev, terav või äge kõhuvalu.
- Mustad, tärklisetaolised, ebameeldiva lõhnaga väljaheited (melena).
- Rindkerevalu, raskused hingamisega või südametöö häired.
- Teadvuse kaotus või segasus.
- Väikesed kogused verd oksendises või punased niisutused.
- Korduvad kõhuvalu või kõrvetav tunne pärast söömist.
- Pikaajaline nõrkus, väsimus, hingeldus (anemia märgid).
- Kaalulangus ilma selge põhjuseta.
- Kollane nahk või silmade valged osad (nt maksahaiguse märk).
- Kõhuümbermõõdu kiire suurenemine või kõhu paisumine.