Tugev veritsemine
Kirjeldus
Tugev veritsemine on olukord, kus veri voolab haavatud veresoontest kiiresti ja olulisel hulgal. See on tavaliselt hädaseisund, mis nõuab kiiret sekkumist, et vältida eluohtlikku verekaotust.
Tugev veritsemine (hemorraagia) on rohke verevool haavast, ninaõõnest, suust või sisemistest elunditest. See tekib siis, kui kahjustatakse suuremaid artereid, veene või kapillaare. Keha ei suuda verekaotust kiiresti kompenseerida, mis võib põhjustada šoki, organikahjustusi või isegi surma, kui abi ei osutata õigeaegselt.
- Sügavad lõiked või rebendid nahal
- Ninaverejooks (epistaaks), eriti kuiva õhu või trauma tõttu
- Verejooks pärast hambaväljutamist või väiksemaid kirurgilisi protseduure
- Rasked menstruatsioonid (menorraagia)
- Vere hüübimishäired (nt hemofiilia, Willebrandi tõbi)
- Maksakahjustus või tsirroos, mis vähendab hüübimisvalkude tootmist
- Kasvajad või vähk seedetraktis, kus nähtakse verd väljaheites
- Mittekokkusobivus ravimite (nt aspiriin, verihõrendid) tõttu
- Sisekudedesse verejooks (nt ajuverejooks, ruptureerunud aneurüsm)
Kui tekib tugev veritsemine, oluline on kiiresti tegutseda, et verekaotust vähendada:
1. Suruge otseselt haavale: Kasutage puhtat rõivatükki või sidet ja suruge kindlalt haavale, kuni veritsus peatub.
2. Tõstke haavatud jäseme: Kui võimalik, tõstke haavastunud jäseme südame kõrgusele, et vähendada verevoolu piirkonda.
3. Ärge eemaldage sidet: Kui side läbi imbub, asetage selle peale uus, kuid ära võtke esimest, et mitte segada hüübe.
4. Puhastage ettevaatlikult: Peale veritsuse peatust puhastage väiksemad haavad soolaga vees või desinfektsioonivahendiga ja katke puhta sidemega.
5. Võtke valuvaigisteid ettevaatlikult: Ärge kasutage aspirini või ibuprofeeni, kui kahtlustate verejooksu, sest need võivad veritsust süvendada. Kasutage pigem paratsetamooli.
- Veritsus ei peatu otsese surumise ja sidumise järel 10–15 minuti jooksul.
- Verejooks on kaasas teadvusetuse, uimasuse, segaduse või väga kahvatu ja higise nahaga.
- Tekib hingamiserkus, kiire südame löögisagedus või väga madal vererõhk.
- Verejooks on tagajärg raskest traumast (nt autoõnnetus, kukkumine kõrgelt).
- Väljaheites (roojamine, kusemine, oksendamine) on näha tumedat või heledat verd.
- Tekivad rasked kõhuvalud, mis võivad viidata sisemisele verejooksule.