Endometrioos
Kirjeldus
Endometrioos on valu ja viljatusega seotud krooniline haigus, mille puhul emaka limaskesta sarnanev kude kasvab väljaspool emakasõlme. See seisund mõjutab miljoneid naisi üle maailma ja võib oluliselt mõjutada nende igapäevaelu ja elukvaliteeti. Õigeaegne tuvastamine ja ravim on võtmetähtsusega valu leevendamiseks ja viljakuse säilitamiseks.
Endometrioos on günekoloogiline haigus, mille korral emaka sisepinnal (endomeetrium) kasvav kude leiab teisi kehapiirkondi, näiteks munasarju, kõhuõõnt, põie või soolestikku. See "ekslik" kude käitub nagu tavaendomeetrium: menstruatsioonitsükli jooksul see pakseneb ja seejärel verd eritab. Kuna verd ja kude ei leia väljapääsu, tekivad põletik, tekikuded, adhesioonid (kleepumised) ja tsüstid (eriti munasarjades nn šokolaaditsüstid). See protsess põhjustab kroonilist valu ja võib kahjustada suguelundeid.
- Raske menstruatsioonivalu (düsmenorröa)
- Krooniline vaagna- või seljavalu
- Valulik suhtlemine (düsparaunia)
- Valulikult urineerimine või defekatsioon menstruatsiooni ajal
- Raske või ebanormaalne menstruatsioonveritsus
- Viljatus või raseduse säilitamise raskused
- Väsimus ja energiapuudus
- Seedehäired (kõhulahtisus, kõhukinnisus, puhitus) tsükli ajal
- Õlavalu või rindkerevalu (kui endometrioos on diafragmal)
- Köha verega menstruatsiooni ajal (väga harva, kui kude on kopsudes)
Endometrioosi täpset põhjust ei tunta, kuid peamised teooriad hõlmavad retrogradset menstruatsiooni (kus menstruaalne veri liigub tagasi kõhuõõnde), embrüonaalset koe arenguhälvet, limaskonna metaplaasiat või endometriaalsete rakkude levikut lümfisoonte või vereringe kaudu. Riskitegurite hulka kuuluvad: perekondlik haigestumus (lähedaste sugulaste endometrioos), varane esimene menstruatsioon, hiline esimene sünnitus või sünnituste puudumine, lühikesed menstruatsioonitsüklid (<27 päeva) ja raske menstruatsioon (>7 päeva). Haigus võib esineda igas eas suguküpsuse saavutanud naistel.
Diagnoosimine võib olla keeruline, sest sümptomid sarnanevad teiste haigustega. Esmaseks on põhjalik anamnees ja günekoloogiline läbivaatus. Kuldstandardiks diagnoosimiseks on laparoskoopia, mille käigus võetakse koeproov (biopsia) histoloogiliseks uurimiseks. Enne seda võidakse teha transvaginaalne ultraheli, et tuvastada endometriomasid (tsüste) munasarjades või sügav endometrioos. Mõnikord kasutatakse ka magnetresonantstomograafiat (MRT) haiguse ulatuse hindamiseks. Oluline on ka veretuuringute tegemine märkide (nagu CA-125) leidmiseks, kuigi see pole spetsiifiline.
Ravi eesmärgid on leevendada valu, vähendada lesionide suurust ja parandada viljakust. Ravi valik sõltub vanusest, sümptomite raskusastmest ja lapse soovist. Farmakoloogiline ravi hõlmab valuvaigisteid (nt ibuprofeen) ja hormonaalseid ravimeid, mis suruvad alla ovulatsiooni ja menstruatsiooni: kombineeritud suitsetamata rasestumisvastased tabletid, progestiinid, GnRH-agonistid või gestreeni sisaldavad süsteemid. Kirurgiline ravi (laparoskoopiline eemaldamine) on näidustatud tsüstide, adhesioonide eemaldamiseks või raske valu korral. Viljakuse taastamiseks võib olla vaja reproduktiivmeditsiini abimeetodeid. Toetusravina on oluline valu- ja stressihaldus ning toetav toitumine.
Konsulteerige kindlasti günekoloogiga, kui teil on: menstruatsioonivalu, mis segab igapäevategevusi ja ei leevene tavapäraste valuvaigistitega; krooniline vaagna- või seljavalu (eriti menstruatsiooni ajal); valulik suhtlemine; raskused raseduse saamisega; või raske menstruatsioonveritsus koos ülalkirjeldatud sümptomitega. Eriline kiireloomulisus on vajalik, kui valu on järsud ja talumatu või kui on kaebused, mis võivad viidata teistele kiireloomulistele seisunditele (nt ektopiline rasedus, kõhuõõne põletik). Varem diagnoosimine aitab vältida jätkuvat kudede kahjustumist ja parandab elukvaliteeti.