Endometrioom

Endometrioom on hea- (mittekahjurakas) iseloomuga tsüst munasarjas, mis tekib endometrioosi tagajärjel. See on täidetud vana vere ja kudedega, mis meenutab välimuselt tihedat šokolaadi, mistõttu seda nimetatakse ka šokolaaditsüstiks. Tsüst tekib siis, kui endometrioosihaiguse korral emakavälisele koele levinud emaka limaskesta sarnased rakud implantuvad munasarja. Need rakud reageerivad menstruaaltsükli hormonaalsetele muutustele – nad paisuvad ja verd eritavad, kuid see veri ei leia tee välja, vaid koguneb, põhjustades tsüsti suurenemist ja põletikulist reaktsiooni ümbruskudedes. See protsess võib kahjustada munasarja funktsiooni ja struktuuri.

Endometrioomi täpne põhjus on teadmata, kuid domineerib retrogradse menstruatsiooni teooria, mille kohaselt menstruatsiooniverega kaasas liikuvad emaka limaskesta rakud võivad naasta munasarjadesse ja seal kasvama hakata. Olulist rolli mängivad ka geneetilised tegurid – lähedaste sugulaste endometrioos suurendab riski. Riskiteguriteks on: varane menarh (esimene menstruatsioon) ja hiline menopaus, lühike menstruatsioonitsükkel koos pikema vereeritusega, nulliparousus (puuduvad sünnitused), teatud immuunsüsteemi häired, mis ei suuda eemaldada ebasobivaid kudesid, ning östrogeenide kõrge tase. Elustiilitegurid nagu rasvumine võivad samuti riski suurendada.

Endometrioomi diagnoosimise aluseks on anamnees (haiguse ajaloo üksikasjalik küsitlemine) ja füüsiline uuring. Põhiliseks kujutistehnikaks on transvaginaalne ultraheliuuring (ultraheli), mille abil saab munasarjades visualiseerida iseloomulikke homogeense sisuga tsüste. Magnetresonantstomograafia (MRI) võib olla kasulik keerukamatel juhtudel või enne operatsiooni täpsema plaanimise jaoks. Kuldstandardiks endometrioosi ja endometrioomi kinnitamiseks peetakse laparoskoopiat, mis on väikese sisselõikega operatiivne meetod, mille käigus saab vahetult vaadelda kõhuõõnsuse organeid ja vajadusel võtta koeproove (biopsia) või tsüst kohe eemaldada. Lisaks võib teha vereanalüüsi marker CA-125 taseme määramiseks, kuid see on ebaspecifiline ja võib olla kõrgenenud ka muude põhjuste tõttu.

Ravi valik sõltub sümptomite raskusastmest, patsiendi vanusest ja viljatussovideist. Ravistrateegia võib olla medikamentoosne, kirurgiline või nende kombinatsioon.

1. Medikamentoosne ravi: Eesmärk on vähendada valu ja pidurdada endometriaalse koekasvu. Kasutatakse valuvaigisteid (nt NSAID-id) ning hormonaalseid ravimeid nagu kombineeritud suukaudsed kontratseptiivid, gestageenid (nt progestiinipõhised tabletid, hormonaalsed siserakmed), GnRH agonistid või antagonista, mis ajutiselt toovad kaasa menopausilaadse seisundi.

2. Kirurgiline ravi: Endometrioomi kirurgiline eemaldamine (tsüstektoomia) on soovitatav suurte või kiiresti kasvavate tsüstide, tugeva valu või viljatusprobleemide korral. Eelistatakse väikese sisselõikega laparoskoopilist tehnikat, mis säilitab võimalikult palju tervet munasarjakude. Kuna operatsioon võib kahjustada munasarja varu, tuleb viljatussovidega patsientidel läbi arutada riskid ja kasud.

3. Toetusravid ja elustiili muutused: Regulaarne kerge füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine ning stressi vähendamine võivad aidata sümptomeid leevendada. Mõnedel juhtudel võib kaaluda akupunktuuri või füsioteraapiat valu kontrollimiseks.

On oluline konsulteerida günekoloogiga järgmistel juhtudel:

• Kui menstruatsioonivalud on nii tugevad, et segavad igapäevast tegevust ega leevendu tavaliste valuvaigistitega.
• Kui ilmnevad valulik suhtlemine või krooniline vaagnavalu menstruatsioonitsüklist sõltumata.
• Kui on raskusi rasestumisega ja on kahtlus viljatusest.
• Kui menstruatsioonitsükkel muutub oluliselt ebakorrapäraseks või verejooks on erakordselt hõre.
• Kui teie perekonnal on endometrioosi või munasarjatsüstide anamnees.

Erakorraline meditsiiniline abi on vajalik järsku tekkiva, ägeda ja tugeva kõhuvalu korral, mis võib viidata endometrioomi rebenemisele või väändumisele.