Lisa kliinik

Kaadmium

Kvantitatiivne · µg/L

Normaalsed väärtused

Kaadmiumi normid veres
Üldine
Tervetel mittesuitsetajatel on kaadmiumi tase veres tavaliselt alla 1.0 µg/L (mikrogrammi liitri kohta). Krooniline kokkupuude võib põhjustada taseme tõusu, kuid kliiniline mürgistus on haruldane tasemel alla 10 µg/L.
Mehed
Suitsetajatel võib tase olla märkimisväärselt kõrgem, kuni 5-10 µg/L või rohkem, sõltuvalt suitsetamisharjumustest.
Naised
Naistel võib kaadmiumi tase olla veidi kõrgem kui meestel samas vanuses ja elustiiliga, mis on seotud raua- ja kaltsiumivaegusega, mis suurendab imendumist.

Näitaja kohta

Kaadmium on toksiline raske metall, mida leidub keskkonnas ja toiduahelas. Kaadmiumi sisalduse mõõtmine veres või uriinis on oluline toksilisuse, kroonilise kokkupuute või akutse mürgistuse hindamisel. See uuring aitab tuvastada üleliigset kokkupuudet kaadmiumiga, mis võib kahjustada neerusid ja luuid.

Funktsioon ja toime
  • Kaadmiumil puudub kasulik füsioloogiline funktsioon inimese kehas.
  • See on tugevalt toksiline raske metall, mis koguneb peamiselt neerudesse ja maksa.
  • Pikaajaline kokkupuude võib põhjustada neerukahjustust, luuhõrenemist ja kopsuhaigusi.
Päritolu ja allikad
  • Looduslikult esineb tsingi, vase ja pliimaakides.
  • Peamised kokkupuuteallikad on tubakatoodete suits, saastunud toit (eriti teraviljad, juurviljad leetmullal), ning teatud tööstusharud (nikelitootmine, patareid).
  • Keskkonnas laguneb kaadmium väga aeglaselt.
Protseduur
  • Uuringuks võetakse veriproov tavaliselt küünarnukikaarest.
  • Eripärast ettevalmistust (nt. eelnevat paastumist) ei alati nõuta, kuid soovitatakse vältida raske metallidega saastunud toitu mõne päeva enne uuringut.
  • Veriproov saadetakse spetsiaalsesse laboratooriumisse, kus kaadmiumi sisaldust mõõdetakse tavaliselt aatomabsorptsiooni spektromeetria (AAS) või induktiivselt seotud plasmaspektromeetria (ICP-MS) meetodil.
Elustiil
  • Tubakasuitsetamine on üks peamisi kaadmiumi allikaid (suits sisaldab olulises koguses kaadmiumi).
  • Toitumine saastunud teraviljade, juurviljade või kalamereainetega.
Keskkonna- ja tööstuslik kokkupuude
  • Elamine või töötamine saastunud piirkondades (nt. kaevandus- või sulatusrajoonid).
  • Töö kaadmiumi sisaldavate materjalide või toodete käitlemisel (patareid, värvid, plastikud).
Tervisehäired
  • Pikaajaline neeruhaigus võib vähendada kaadmiumi eritumist, põhjustades selle kogunemist.
  • Mõned haruldased geneetilised haigused, nagu Itai-itai tõbi (Jaapan), mis on seotud ülimalt kõrge kaadmiumi tarbimisega.
Tervislikud tegurid
  • Madal kaadmiumi tase veres on tavaline ja soovitav, mis näitab minimaalset kokkupuudet selle toksilise metalliga.
  • Piisav kaltsiumi ja raua tarbimine toidus võib aidata vähendada kaadmiumi imendumist.
Muud tegurid
  • Toitumine puhtalt orgaaniliste või saastumata toodetega.
  • Elu keskkonnas, kus puudub kaadmiumi tööstuslik või looduslik saaste.
Kliinilised sümptomid või kahtlus
  • Kahtlus akutsesse või kroonilisesse raske metallide mürgistusse (nõrkus, iiveldus, neeru- või luuvalud).
  • Patsiendil, kes töötab kaadmiumiga seotud tööstuses.
  • Krooniliste neeru- või luuhäirete põhjuse väljaselgitamine.
Erialased konsultatsioonid
  • Toksikoloog hindab kokkupuude taset ja vajadust raviks.
  • Perearst või sisemeditsiini eriarst korraldab uuringu vastavalt anamneesile ja sümptomitele.
  • Töötervishoiuarst seoses professionaalse riskiga.

Seotud uuringud

Kadmium veres
confirmatory
Kadmium kuses
complementary
Arseen kuses
complementary

Seotud haigused

Türioidiit 90% Toidumürgitus 65% Endometrioom 50%

Otsi näitajat