Jala arterite dupleksskaneerimine

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Jala arterite dupleksskaneerimine on mitteinvasiivne ultravälja põhinev uuring, mis võimaldab hinnata alumiste jäsemete arterite (tuiksoonite) seisundit. See kombineerib tavalist ultraheli ehk B-režiimi (struktuuri visualiseerimine) ja Doppleri režiimi (verevoolu kiiruse mõõtmine), pakkudes täielikku teavet veresoonte anatoomia ja verevoolu kohta. Uuring on oluline perifeerse arteriaalse haiguse (PAH), ateroskleroosi ja teiste veresoonte patoloogiate diagnoosimisel.

Mis on jala arterite dupleksskaneerimine?

Funktsioon

Visualiseerib alumiste jäsemete arterite (tuiksoonite) seinu ja sisekuju.
Mõõdab verevoolu kiirust ja suunda arterites.
Tuvastab arterite ahenemisi, plahvatusi (aneurysmi), trombe või muud ummistusi.
Hindab verevoolu piirkondlikku jaotumist ning pulssi lainekuju.

Meetodi olemus

Tegemist on dupleks- või duplex-uuringuga, mis ühendab kahte põhimõtet: B-režiim (pildistamine) ja Doppleri spektraalanalüüs.
See on täiesti valutu, kiire ja radiatioonivaba protseduur.
Uuringut teeb spetsiaalselt koolitatud ultraheli diagnostik või radioloog.

Uuringu käik ja ettevalmistus

Ettevalmistus

Erijuhtudel võidakse paluda mitte suitsetada ega tarbida kofeiini (tee, kohv) mõni tund enne uuringut, kuna need võivad veresooni ahendada ja moonutada tulemusi.
Rõivad tuleb valida nii, et oleks lihtne paljastada reied, põlved ja sääred.
Erijuhtudel võidakse paluda vältida teatud ravimeid enne uuringut (arst annab täpsemad juhised).

Protseduur

Patsient asub selili diagnoosilauale.
Arst või õde peale kannab naha peale helijuhtivat geeli, et parandada ultralaine ülekannet.
Vastuvõtjat (andurit) liigutatakse mööda jalgade erinevaid alasid: reie, põlve, sääre ja jalatera piirkondi.
Andur saadab ja võtab vastu ultralaineid, mis teisendatakse reaalajas piltideks ja graafikuteks ekraanil.
Uuringu ajal kuuled Doppleri signaali heli, mis iseloomustab verevoolu.
Protseduur kestab tavaliselt 30–60 minutit.

Mida võivad näidata jala arterite dupleksskaneerimise leidud?

Veresoonte ahenemine või ummistus

Ateroskleroos (arterite kõvenemine ja ahenemine kolesterooli plakkide tõttu).
Tromboos (veresoonte ummistus verehüübe tõttu).
Embolia (umbistus võõrkeha, näiteks trombi tükiga, mis on mujalt toodud).
Perifeerne arteriaalne haigus (PAH).

Veresoonte seina struktuuripuudused

Aneurüsm (arteri seina ebanormaalne laienemine või 'punn').
Dissotsieeriv aneurüsm (vere tungimine arteri seina kihtide vahele).
Põletikulised protsessid arterites (näiteks Buergi tõbi).

Veresoonte kahjustused

Trauma (näiteks arteri lõikumine või survekahjustus).
Arteriovenoossed fistlid (ebaühtlus arteri ja veeni vahel).
Valepseudoneurüsm (arteri seina purunemise tagajärg).

Funktsionaalsed häired

Vasospasm (arterite krampiline ahenemine).
Vähene verevool põhjustatud südame nõrkusest või madalast vererõhust.

Indikatsioonid: millal tehakse jala arterite dupleksskaneerimist?

Sümptomid ja kaebused

Intermittentne klaudikatsioon (valu või krambid jalga liikudes, mis vaibuvad puhkamisega).
Puhkevalu jalgades, eriti öösiti või jala tõstmisel.
Haavade teke jalgades või jalalabadesse, mis ei parane või paranevad aeglaselt.
Jalalaba või sõrmede külmumine, tuimustunne või värvuse muutus (sinakas, kahvatu).
Nõrkus jalga või jala pulsside puudumine/tuhmumine.

Riskitegurid ja patoloogia

Diabeet (suhkurtõbi), mis suurendab veresoonte kahjustumise riski.
Kõrgenenud kolesterool, suitsetamine, kõrge vererõhk.
Kahtlus alumiste jäsemete arterite aneurüsmi või tromboosi osas.
Jälgimine arterite operatsiooni või sekkumise (näiteks stentimise, šunteerimise) järel.
Trauma alumistele jäsemetele, mis võis kahjustada artereid.

Spetsialistid, kes võivad uuringu tellida