Fibrinmonomeer
Fibrinmonomeer on verelooguse (trombose) käigu vaheprodukt, mis tekib fibrinogeeni lagunemisel trombini toimel. Selle taseme mõõtmine veres on oluline rahulolematu verehüübimise, trombootsütopeenia või düsfibinogeenemia kahtlusel. Uuring aitab hinnata fibrinogeeni aktiivsust ja trombogeneesi intensiivsust.
- Fibrinmonomeer on fibrinogeeni lagunemise produkt, mis on vajalik fibrinikoe moodustumiseks.
- See on stabiilne vaheühend, mis polümeriseerub fibrini moodustamiseks XIII faktoori toimel.
- Kõrgenenud tase viitab trombogeneesi aktiivsusele või fibrinogeeni metabolismi häirele.
- Fibrinmonomeer tekib fibrinogeeni proteolüütilise lagunemise tulemusena trombini toimel.
- Seda leidub vereseerumis ja plasma erinevates fraktsioonides.
- Tase sõltub fibrinogeeni kontsentratsioonist ja koagulatsiooniprotsesside aktiivsusest.
- Fibrinmonomeeri taset mõõdetakse vereplasmas spetsiaalsete immunokeemiliste meetoditega (nt ELISA).
- Proovi võtmiseks vajatakse tsitraadiga stabiliseeritud vereproovi, mida analüüsitakse spetsialiseeritud laboris.
- Enne proovi võtmist on soovitatav vältida raske füüsilise koormuse ja stressi, kuna need võivad mõjutada tulemust.
- Dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon (DIC)
- Sügavad venoossed tromboemboliad (nt kopsuemboolia)
- Maksa- või neerupuudulikkus
- Pahaloomulised kasvajad (eriti hematoloogilised)
- Sepsis ja rasked infektsioonid
- Antikoagulantide (nt heparini) manustamine (algfaasis)
- Trombolüütikumid (nt streptokinaas)
- Mõned kemo- ja immunosupressiivsed ravimid
- Suured kirurgilised operatsioonid või trauma
- Rasedus (eriti kolmandas trimestris)
- Põletikulised protsessid (nt süsteemne erütematoosne lupus)
- Tervislikud inimesed normivahemikus (füsioloogiline madal tase)
- Pärast efektiivset antikoagulantravi
- Kaasasündinud või omandatud fibrinogeeni puudulikkus (afibriinogeenemia, hipofibrinogeenemia)
- Maksa tsirroos või raskekujuline hepatiit
- Mõned autoimmuunhaigused
- Pikaajaline hepariinravi (stabiliseerunud olekus)
- Fibrinogeeni sünteesi inhibeerivad ained
- Trombootiliste sündroomide kahtlus (nt korduvad veenitromboid)
- Veritsushäirete või trombotsütopeenia diagnostika
- Rasked infektsioonid või sepsis, kus on kahtlus DIC-i järele
- Hematoloog - verelihaistete ja koagulatsioonihäirete hindamiseks
- Sisehaiguste arst või intensiivravi arst - kriitiliste seisundite monitooringuks
- Antikoagulantravi või trombolüütiravi efektiivsuse hindamine
- Enne ja pärast suuri kirurgilisi protseduure
| Üldine | Tervislikel inimestel: alla 6 µg/mL (või 6 mg/L). |
|---|---|
| Meestele | Meestel: alla 6 µg/mL. |
| Naistele | Naistel: alla 6 µg/mL. |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Fibrinmonomeer tõuseb
4Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!