Allergiline kontaktdermatiit
Kirjeldus
Allergiline kontaktdermatiit on üks levinumaid nahapõletikke, mis tekib siis, kui nahk puutub kokku ainega, mille suhtes organism on välja arendanud ülitundlikkuse. See ei ole lihtne ärritus, vaid hiline tüüpi immuunreaktsioon, mis võib põhjustada pikaajalist ebamugavust ja oluliselt kahandada elukvaliteeti. Õigeaegne äratundmine ja tõhus haldamine on võtmetähtsusega, et vältida kroonilist kulgu ja nahal kahjustusi.
Allergiline kontaktdermatiit on IV tüüpi (hiline) ülitundlikkusreaktsioon, mida põhjustab korduv kokkupuude konkreetse keemilise aine ehk allergeniga. Erinevalt ärritavast dermatiidist, mis on otsene keemiline kahjustus, hõlmab see protsess immuunsüsteemi: spetsialiseerunud T-lümfotsüüdid tunnevad ära allergeni ja vallandavad põletikulise vastuse. Reaktsioon ei teki esimesel kokkupuutel, vaid alles pärast sensibiliseerumisperioodi, mil immuunsüsteem ainet 'õpib tundma'. Tüüpiliselt avaldub haigus 24–72 tunni möödudes uuest kokkupuutest. Põhiliselt kahjustub naha ülemine kiht (epidermis), kuid pikaajalisel või tugeval reaktsioonil võib protsess ulatuda sügavamale.
- Tugev sügelus kokkupuutekohas
- Selgelt piiritletud punetus (erütseem)
- Naha kerge paistetus (oode)
- Soojustunne või kipitamine nahal
- Vesikesed (vesikulid) või suuremad mullid (bullad)
- Nestevoolikute teke mullide purunemisel
- Naha kuivus, lõhenemine ja kergeimine (ekstsentraas)
- Pikkusele minekul nahapaksenemine ja kooreline (likhenifikatsioon)
- Pigmendi muutused (tumedamaks või heledamaks muutumine nahal)
- Muutused tekivad täpselt seal, kus nahk puutus allergeniga
- Võib olla asümmeetriline ja ebatavaline kuju (nagu allergeni jäljend)
- Kroonilisel vormil võib nahk muutuda karedaks ja kooreliseks
Põhipõhjus on indiviidi geneetiline kalduvus sensibiliseeruda konkreetse keemilise aine suhtes. Levinumad allergia põhjustajad (allergeenid) hõlmavad:
- Metalle: Nikkel (ehted, riideõmblused), koobalt, kroom.
- Aromaatseid ühendeid: Looduslikud ja sünteetilised parümeeriad, lillade eeterlikud õlid.
- Konservante: Parabeenid, formaldehüüd ja selle vabastajad (kosmeetikas, niisutuskreemides).
- Kummitoote komponente: Tioüüred, karbamad (kummikindad, jalatsid).
- Ravimeid: Kohalikud antibiootikumid (neomütsiin), anesteesiakreemid, glükokortikoidid.
- Taimi: Vaher, paju, mesipuu jm.
Riski suurendavad tegurid on professionaalsed kokkupuuted (ehtesepp, haigla personal, koristaja), olemasolev atoopiline dermatiit (mis kahjustab nahakaitset), vanus (täiskasvanud on tundlikumad) ja nahakahjustused (murdunud nahk lihtsustab allergeni sisenemist).
Diagnoos algab põhjaliku anamneesi ja visuaalse nahauuringuga. Kuldstandardiks on epikutaanne test (plastertest). Selle käigus kleeputakse seljale spetsiaalsed plaastrid, mis sisaldavad standardseid allergeneid. Tulemusi hinnatakse 48 ja 96 tunni pärast, jälgides nahareaktsiooni tugevust. Lisaks võib arst kasutada röövtesti, kus patsient toob kaasa oma tarbekaubad (nt kosmeetika, kreemid), et testida neist eraldatud aineid. Oluline on eristada allergilist kontaktdermatiiti ärritavast dermatiidist, atoopilisest dermatiidist ja psoriaasist, mis nõuab mõnikord diferentsiaaldiagnostilist biopsiat.
Ravi põhineb kolmel sammul:
1. Allergeeni tuvastamine ja vältimine: See on absoluutne alusravi. Tuleb täielikult välja jätta kokkupuude tuvastatud ainega, mis võib nõuda töö- või elutingimuste muutmist.
2. Medikamentoosne ravi: Sümpomaatiliseks leevendamiseks kasutatakse kohalikke kortikosteroide kreeme või salvse. Väga tugeva põletiku korral võidakse lühiajaliselt manustada suukaudseid kortikosteroide. Sügeluse vähendamiseks on abiks suukaudsed antihistamiinikumid. Infektsiooni korral lisanduvad antibiootikumid.
3. Nahahooldus ja toetav ravi: Regulaarne intensiivne niisutamine parandab nahakaitset. Kuiva, koorelise naha korral võivad olla kasulikud tärklisvannid. Raskeid ja korduvaid juhte võidakse ravida UV-valgusteraapiaga (fototeraapia) või immunosupressantidega (nt tsüklosporiin).
Plaanilise arstivisiidi aeg on juhul, kui:
- Sügelus või lööve ei vähene 1-2 nädala jooksul isehoidu (niisutavad kreemid, allergenivältimine) rakendades.
- Lööve on laialdane, tekitab suurt ebamugavust või ilmub näole, suguelundite piirkonda.
- Kahtlus, mis aine võib põhjustada reaktsiooni, on ebamäärane.
- Haigus segab igapäevast tegevust või und.
Võta kohe ühendust arstiga (või kiirabiga), kui ilmnevad järgmised "punased lipud":
- Hingamiseraskused, suu- või kurgutursed, iiveldus – need võivad viidata anafülaktilisele reaktsioonile, mis on eluohtlik.
- Nahal on laialdased mullid või nahalihastumine.
- On selged märgid sekundaarsest infektsioonist: rohekas-kollane mäda, tugev punetus, palavik, täkilik valulikkus.