FeNO test (lämmastikoksiidi kontsentratsioon väljahingatavas õhus)

Kvantitatiivne · ppb

Normaalsed väärtused

FeNO testi normväärtused

Üldine

Normaalväärtused sõltuvad vanusest, suitsetamisest ja rahvuslikust taustast. Üldised juhised täiskasvanutele:

Mehed

< 25 ppb – normaalne tase mittesuitsetajatel<br>25–50 ppb – mõõdukas tõus, võib viidata kergele põletikule või astmale<br>> 50 ppb – oluline tõus, mis viitab eosinofiilsele põletikule

Naised

< 25 ppb – normaalne tase mittesuitsetajatel<br>25–50 ppb – mõõdukas tõus, võib viidata kergele põletikule või astmale<br>> 50 ppb – oluline tõus, mis viitab eosinofiilsele põletikule

Näitaja kohta

FeNO test on lihtne ja kiire mitteinvasiivne meetod hingamisteede põletikulise seisundi hindamiseks. See mõõdab väljahingatavas õhus oleva lämmastikoksiidi (NO) kontsentratsiooni, mis on oluline näitaja eosinofiilsest põletikust, eriti bronhiaalse astma korral.

Mis on FeNO test?

Funktsioon

Hindab hingamisteede põletikulist aktiivsust, eriti eosinofiilse põletiku olemasolu.
Kasutatakse astma diagnoosimiseks, ravi efektiivsuse jälgimiseks ja patsiendi kohase raviga kohandamiseks.
Annab objektiivseid andmeid, mis täiendavad sümptomite ja spiromeetria tulemusi.

Meetodi olemus

FeNO tähistab väljahingatavas õhus olevat lämmastikoksiidi (Fractional exhaled Nitric Oxide).
Kõrge NO tase hingamisteedes on seotud eosinofiilse põletikuga, mida põhjustavad teatud immuunrakud.
Testi tulemus väljendatakse osakeste arvuna miljardi kohta (parts per billion, ppb).

FeNO testi läbiviimine ja ettevalmistus

Protseduur

Patsient istub ja paneb suuümbrise ümber suu.
Patsient hingab sügavalt sisse, hoides hingamisteed täielikult avatud.
Seejärel hingab patsient tasasel, pideval kiirusel (umbes 50 ml/s) välja spetsiaalsesse andurisse 10–15 sekundit.
Seade analüüsib väljahingatava õhu lämmastikoksiidi kontsentratsiooni ja annab tulemuse kohe.

Ettevalmistus

Vältida sööki ja joogi vähemalt 1 tund enne testi.
Vältida suitsetamist vähemalt 1 tund enne testi.
Teata arstile, kui on hiljuti põetud hingamisteede infektsiooni.
Mõned ravimid (näiteks kortikosteroidid) võivad tulemust mõjutada – arstiga tuleb vajadusel arutada.

Kõrge FeNO tase (põhjused)

Põhilised põletikulised haigused

Eosinofiiline bronhiaasthma (kõige tavalisem põhjus)
Eosinofiiline bronhiit
Allergiline riniit või sinusitiis
Eosinofiiline granulomatoos polüangiitiiga (Churg-Straussi sündroom)

Muud tegurid ja seisundid

Allergia reaktsioonid (tolm, lehmad, seenespoorid)
Mõned ravimid (näiteks interferoon, interleukiin-5 inhibiitorid)
Atoopiline dermatiit
Kopsu- ja hingamisteedede infektsioonid (harvem)

Madal FeNO tase (põhjused)

Füsioloogilised ja raviga seotud põhjused

Inhaleeritavate või süstelahuste kortikosteroidide tõhus ravi
Mittesuitsetajad ilma hingamisteede põletikuta
Mitte-eosinofiilsed hingamishäired (näiteks krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ilma eosinofiiliata)
Tsüstiline fibroos

Tehnilised ja muud tegurid

Vale tehnika testi sooritamisel (näiteks liiga kiire või ebaühtlane väljahingamine)
Õigeaegne ravimite manustamine enne testi
Väga noored lapsed võivad omada füsioloogiliselt madalamaid väärtusi

Indikatsioonid: millal soovitatakse FeNO testi?

Diagnostika ja hindamine

Astma kahtlus, eriti kui sümptomid on ebaselged või spiromeetria tulemused normaalpiirides.
Astma alltüübide eristamine (nt eosinofiiline vs mitte-eosinofiiline).
Bronhiaalse astma ja allergilise riniidi ühise esinemise hindamine.
Kroonilise köha põhjuste selgitamine.

Ravi jälgimine ja juhtimine

Inhaleeritavate kortikosteroidide (IKS) ravitulemuse objektiivne hindamine.
Astma kontrolli taseme määramine ja vajadus ravikohanduste järele.
Ravi kohandamine isikupõhiselt, eriti raskema astma puhul.
Ravi kinnitamine, kui patsient tunneb paranemist, kuid objektivsed näitajad on vajalikud.

Spetsialistid

Testi tellib ja tulemusti interpeteerib enamasti **pulmonoloog** (kopsuarst) või **allergoloog-immunoloog**.
Perearst või lastearst võib testi algatada esmase hindamise jaoks ning seejärel suunata edasi spetsialisti juurde.