FeNO test (lämmastikoksiidi kontsentratsioon väljahingatavas õhus)

FeNO test on lihtne ja kiire mitteinvasiivne meetod hingamisteede põletikulise seisundi hindamiseks. See mõõdab väljahingatavas õhus oleva lämmastikoksiidi (NO) kontsentratsiooni, mis on oluline näitaja eosinofiilsest põletikust, eriti bronhiaalse astma korral.

Mis on FeNO test?

Funktsioon

Hindab hingamisteede põletikulist aktiivsust, eriti eosinofiilse põletiku olemasolu.
Kasutatakse astma diagnoosimiseks, ravi efektiivsuse jälgimiseks ja patsiendi kohase raviga kohandamiseks.
Annab objektiivseid andmeid, mis täiendavad sümptomite ja spiromeetria tulemusi.

Meetodi olemus

FeNO tähistab väljahingatavas õhus olevat lämmastikoksiidi (Fractional exhaled Nitric Oxide).
Kõrge NO tase hingamisteedes on seotud eosinofiilse põletikuga, mida põhjustavad teatud immuunrakud.
Testi tulemus väljendatakse osakeste arvuna miljardi kohta (parts per billion, ppb).

FeNO testi läbiviimine ja ettevalmistus

Protseduur

Patsient istub ja paneb suuümbrise ümber suu.
Patsient hingab sügavalt sisse, hoides hingamisteed täielikult avatud.
Seejärel hingab patsient tasasel, pideval kiirusel (umbes 50 ml/s) välja spetsiaalsesse andurisse 10–15 sekundit.
Seade analüüsib väljahingatava õhu lämmastikoksiidi kontsentratsiooni ja annab tulemuse kohe.

Ettevalmistus

Vältida sööki ja joogi vähemalt 1 tund enne testi.
Vältida suitsetamist vähemalt 1 tund enne testi.
Teata arstile, kui on hiljuti põetud hingamisteede infektsiooni.
Mõned ravimid (näiteks kortikosteroidid) võivad tulemust mõjutada – arstiga tuleb vajadusel arutada.

Kõrge FeNO tase (põhjused)

Põhilised põletikulised haigused

Eosinofiiline bronhiaasthma (kõige tavalisem põhjus)
Eosinofiiline bronhiit
Allergiline riniit või sinusitiis
Eosinofiiline granulomatoos polüangiitiiga (Churg-Straussi sündroom)

Muud tegurid ja seisundid

Allergia reaktsioonid (tolm, lehmad, seenespoorid)
Mõned ravimid (näiteks interferoon, interleukiin-5 inhibiitorid)
Atoopiline dermatiit
Kopsu- ja hingamisteedede infektsioonid (harvem)

Madal FeNO tase (põhjused)

Füsioloogilised ja raviga seotud põhjused

Inhaleeritavate või süstelahuste kortikosteroidide tõhus ravi
Mittesuitsetajad ilma hingamisteede põletikuta
Mitte-eosinofiilsed hingamishäired (näiteks krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ilma eosinofiiliata)
Tsüstiline fibroos

Tehnilised ja muud tegurid

Vale tehnika testi sooritamisel (näiteks liiga kiire või ebaühtlane väljahingamine)
Õigeaegne ravimite manustamine enne testi
Väga noored lapsed võivad omada füsioloogiliselt madalamaid väärtusi

Indikatsioonid: millal soovitatakse FeNO testi?

Diagnostika ja hindamine

Astma kahtlus, eriti kui sümptomid on ebaselged või spiromeetria tulemused normaalpiirides.
Astma alltüübide eristamine (nt eosinofiiline vs mitte-eosinofiiline).
Bronhiaalse astma ja allergilise riniidi ühise esinemise hindamine.
Kroonilise köha põhjuste selgitamine.

Ravi jälgimine ja juhtimine

Inhaleeritavate kortikosteroidide (IKS) ravitulemuse objektiivne hindamine.
Astma kontrolli taseme määramine ja vajadus ravikohanduste järele.
Ravi kohandamine isikupõhiselt, eriti raskema astma puhul.
Ravi kinnitamine, kui patsient tunneb paranemist, kuid objektivsed näitajad on vajalikud.

Spetsialistid

Testi tellib ja tulemusti interpeteerib enamasti **pulmonoloog** (kopsuarst) või **allergoloog-immunoloog**.
Perearst või lastearst võib testi algatada esmase hindamise jaoks ning seejärel suunata edasi spetsialisti juurde.

FeNO testi normväärtused

Üldine	Normaalväärtused sõltuvad vanusest, suitsetamisest ja rahvuslikust taustast. Üldised juhised täiskasvanutele:
Meestele	< 25 ppb – normaalne tase mittesuitsetajatel<br>25–50 ppb – mõõdukas tõus, võib viidata kergele põletikule või astmale<br>> 50 ppb – oluline tõus, mis viitab eosinofiilsele põletikule
Naistele	< 25 ppb – normaalne tase mittesuitsetajatel<br>25–50 ppb – mõõdukas tõus, võib viidata kergele põletikule või astmale<br>> 50 ppb – oluline tõus, mis viitab eosinofiilsele põletikule

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

FeNO test (lämmastikoksiidi kontsentratsioon väljahingatavas õhus) tõuseb

Nende haiguste korral on uuringutulemus tavaliselt normist kõrgem

Astma Kõige sagedamini 85%

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse

Hingamispuudulikkus Hingamine füüsilise koormuse ajal Köha atakid Ööaegne köha Köha pärast külmetust Püsiv köha Paroksüstiline köha Produktiivne köha

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!

Nimi *

E-post * (ei avaldata avalikult)

Kommentaar *

Nõustun arutelu reeglitega ja kinnitan, et vastutan oma kommentaari sisu eest ise. *

Arutelu reeglid

Üldsätted. Need reeglid reguleerivad kommentaaride avaldamist portaalis. Kommentaari avaldades kinnitate, et olete reeglitega tutvunud ja nendega nõus. Portaali administratsioonil on õigus reegleid igal ajal uuendada — kehtib avaldamise hetkel kehtiv redaktsioon.
Platvormi staatus. Portaal on üksnes tehniline platvorm, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma arvamusi ja kogemusi. Portaal ei kontrolli kommentaare eelnevalt, ei toimeta neid ega ole nende autor, mistõttu ei vastuta kasutajate avaldatud sisu eest.
Vastutus sisu eest. Kommentaari sisu eest vastutab täies ulatuses selle avaldaja. Kommentaari avaldades kinnitate, et teie sisu ei riku õigusakte ega kolmandate isikute õigusi, ning kohustute hüvitama portaalile ja kolmandatele isikutele kõik teie kommentaarist tulenevad kahjud.
Keelatud sisu. Keelatud on avaldada: linke, reklaami ja enesereklaami; roppusi; solvanguid, kiusamist, laimu ja vihakõnet; enda või kolmandate isikute isikuandmeid (telefoninumbreid, aadresse, e-posti jne); üleskutseid mitte järgida arsti juhiseid või ravist loobuda; eksitavat meditsiinilist teavet; autoriõigusi rikkuvat või muul viisil ebaseaduslikku sisu. Süsteem lükkab osa sellisest sisust automaatselt tagasi, ülejäänu eemaldavad moderaatorid.
Mitte meditsiiniline konsultatsioon. Kommentaarid on kasutajate isiklikud arvamused ja kogemused — need ei ole meditsiiniline konsultatsioon, diagnoos ega raviotsus ega saa asendada tervishoiuspetsialisti hinnangut. Portaal ei vastuta kommentaaride sisu põhjal tehtud otsuste eest.
Isikuandmete töötlemine. Kommentaari avaldamisel salvestatakse ja säilitatakse: teie nimi, e-posti aadress, IP-aadress, seadme ja brauseri teave ning avaldamise aeg. Andmeid töödeldakse kommentaaride avaldamise, modereerimise ja väärkasutuse ennetamise eesmärgil, neid ei avaldata avalikult (välja arvatud teie nimi) ning need võidakse õigusaktidega ettenähtud korras edastada pädevatele asutustele. Teil on õigus oma andmetega tutvuda, nõuda nende parandamist või kustutamist — pöörduge portaalis toodud kontaktidel.
Sisu litsents. Kommentaari avaldades annate portaalile tasuta, mitteainuõigusliku, territoriaalselt piiramatu õiguse kommentaari avaldada, säilitada, modereerida ja portaalis tsiteerida.
Modereerimine ja kaebused. Portaali administratsioonil on õigus omal äranägemisel ja eelneva hoiatuseta eemaldada või toimetada mis tahes kommentaari, blokeerida rikkujate IP-aadresse ja piirata kommenteerimise võimalust. Sobimatust kommentaarist saate teatada nupuga „Teata" — teated vaatavad üle moderaatorid.
Lõppsätted. Reeglitele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. Kui mõni reeglite säte tunnistatakse kehtetuks, jäävad ülejäänud sätted kehtima. Kommentaare saavad avaldada üksnes nende reeglitega nõustunud isikud — nõusolekut kinnitatakse vormi juures oleva märkeruudu abil.