Hingamisrütmid
Kirjeldus
Hingamisrütmid on järsud ja sageli hirmutavad hingamise raskuse või hingamispuudulise episoodid.
Hingamisrütmid on äkilised ja intensiivsed hingamishäire episoodid, mille ajal tekib tunne, nagu ei saaks piisavalt õhku või nagu lämbuks. See võib kaasneda rindkere pingetuse, südamepekslemise või ärevusega. Keha reageerib tavaliselt nii füüsilisele pingele (nagu raske koormus), ärevusele või astmahoogudele, kus hingamisteed ahenevad ja kopsud ei saa õhku tõhusalt vahetada. Selline reaktsioon on märk, et keha vajab rohkem hapnikku või tunneb ärevust.
- Ärevus- või paanikahoog, mis põhjustab kiiret ja sügavat hingamist (hüperventilatsioon).
- Raske füüsiline koormus, mille ajal lihased vajavad rohkem hapnikku.
- Emotsionaalne stress või šokk.
- Kuumalaine või väga niiske õhk.
- Astma – hingamisteede põletik põhjustab nende ahenemist ja hingamisraskusi.
- Kopsuhaigus, nagu kopsupõletik, kopsufibroos või kopsuemboolia.
- Südamehaigused, sealhulgas südamepuudulikkus või südameinfarkt, mis piirab hapnikuga varustamist.
- Anemia (vererikkuse puudus) – punaste vereliblede vähesus vähendab hapniku vedu.
- Allergiline reaktsioon (anafülaksia), mis põhjustab hingamisteede turset.
- Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOKH).
Kui hingamisrütmid on seotud ärevuse või kerge füüsilise pingega, võid proovida järgmist: 1) Püüa rahulikult ja kontrollitult hingata – sisse hingates loe neljani, hoia hinge neljaks ja välja hingates loe kuueni. 2) Võta mugav asend, toetades selga (istu või seisa sirgelt). 3) Püüa rahuneda – kuula rahulikku muusikat, tee sügavaid hinge. 4) Välti käputäis sügavaid hingamisi (hüperventilatsiooni). 5) Kui sul on diagnoositud astma, kasuta oma kiiresti toimuvaid hingamisvahendeid nii, nagu arst on ette kirjutanud. Kui sümptomid ei vähene või muutuvad hullemin, otsi arstiabi.
- Raskused kõnelemisega või täielik võimatus rääkida.
- Sinakas värvi huuled, nägu või sõrmed (tsüanoos), mis viitab hapniku puudusele.
- Rindkere tugev valu, survetunne või põletus, mis võib levida kätele, kuklasse või lõuale (võimalik südamerike).
- Segasus, väsimus või teadvuse kaotamine.
- Kiire või ebaregulaarne südamerütm koos hingamisraskustega.
- Äkiline ja tugev hingamisraskus pärast putukat hammustust, toidu söömist või ravimi võtmist (võimalik anafülaktiline reaktsioon).
- Hingamisrütmid, mis esinevad sagedamini või muutuvad hullemin.
- Öine hingamisraskus, mis äratab magamast.
- Hingamisraskused koos palaviku, köha või rohja eritumisega.
- Püsivad ja süvenevad hingamisraskused, mis ei parane puhkuse ajal.
- Hingamisrütmid, mis kaasnevad jalgade või kõhu tursega.
- Olenemata põhjusest, kui hingamisrütmid põhjustavad suurt muret või segavad igapäevast tegevust.