Toidumäda
Kirjeldus
Toidumäda on tunne, kus inimesel tekib vastumeelsus söömise suhtes või ta tunneb, et tal on küllalt toidust, isegi kui tegelikult on nälg. See võib olla ajutine või pikaajaline ning võib kaasneda teiste sümptomitega.
Toidumäda (meditsiinilises kontekstis tuntud ka kui anoreksia) on isu puudumine või oluline vähenemine, mis võib olla põhjustatud nii füüsilistest kui vaimsetest teguritest. Inimene võib tunda, et tal pole mingit tahtmist süüa, või ta võib tunda vastumeelsust toidu suhtes, isegi lemmikroogade puhul. Füsioloogiliselt kontrollib isu ajuripatsi all asuv hüpotalamuse piirkond, mis saab signaale kehast, nagu näiteks maopuhituse tase, veresuhkru tase ja kehatemperatuur. Samuti mängivad rolli hormonaalsed tasemed, nagu greliin (mis stimuleerib isu) ja leptiin (mis surub isu alla). Stressi või emotsionaalsete šokkide korral võib sümpaatiline närvisüsteem inhibeerida seedetrakti tegevust, põhjustades isu kaotust. Haiguste ajal võib keha vabastada tsütokiine, mis mõjutavad hüpotalamust ja põhjustavad toidumäda, et suunata ressurssid haiguse vastu võitlemisele. Krooniline toidumäda võib viia kaalulangusele, alatoitumisele ja immuunsüsteemi nõrgenemisele, mistõttu oluline on selle põhjuste väljaselgitamine.
- Stress või ärevus
- Väsimus või unepuudus
- Liigsöömine eelmisel päeval
- Alkoholi või kofeiini liigtarbimine
- Rasedus (eriti esimeses trimestris)
- Vanus (vananedes võib isu loomulikult väheneda)
- Muutused toitumisharjumustes või dieedid
- Päevane rütmihäire (nt vahetustetöö)
- Kliimakterium (menopaus) hormonaalsete muutuste tõttu
- Vastsündinute ja imikute isuta perioodid
- Seedetrakti haigused (nt gastriit, maohaavand, põletikuline soolehaigus)
- Kroonilised haigused (nt neerupuudulikkus, maksahaigused, südamepuudulikkus)
- Infektsioonid (nt gripp, COVID-19, viirushepatiit)
- Hormonaalsed häired (nt hüpotüreoos, Cushingi sündroom)
- Vähk või kemoteraapia/kiiritusravi
- Psüühikahäired (nt depressioon, ärevushäired, anoreksia nervosa)
- Autoimmuunhaigused (nt lupus, reumatoidartriit)
- Neuroloogilised häired (nt Parkinsoni tõbi, dementsus)
- Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOH)
- Ravimite kõrvalmõjud (nt antibiootikumid, valuvaigistid, antidepressandid)
Kui toidumäda on kerge ja ilma muude murettekitavate sümptomiteta, võib proovida järgmisi meetmeid: 1. Puhka piisavalt – väsimus võib süvendada isu kaotust. 2. Joo piisavalt vedelikku, eriti vett, suppe ja lõhnavaid herbatseid (nt kamomill, piparmünt), et hoida vedelikubilansi. 3. Söö väikeseid portsjoneid iga 2–3 tunni järel, et mitte üle koormata seedesüsteemi. 4. Vali toite, mis on kergesti seeditavad ja toitainerikkad: banaanid, riis, grillitud kana, keedetud kartul, jogurt. 5. Väldi rasvaseid, raskesti seeditavaid või väga vürtsikaid roogasid. 6. Proovi teha kergeid füüsilisi harjutusi, nagu jalutuskäik, mis võivad isu suurendada. 7. Kui stress on põhjuseks, proovi lõdvestumistehnikaid nagu meditatsioon, sügav hingamine või meelelahutus. 8. Loo meeldiv söögikeskkond: söö aeglaselt, ilusas kohas, võimalusel koos pere või sõpradega. 9. Kui ravimid põhjustavad toidumäda, räägi oma arstiga doosi kohandamise või alternatiivsete ravimite võimaluste kohta. 10. Kaalu toidulisandite kasutamist, kui on oht alatoitumisele (nt multivitamiinid), kuid konsulteeri enne arstiga. Kui sümptomid ei parane mõne päeva jooksul või halvenevad, tuleks pöörduda arsti poole.
- Toidumäda kestab kauem kui nädal aega ja kaasneb kiire kaalulangus
- Kõrge palavik (üle 38,5°C) või külmavärinad
- Püsiv või üha halvenev oksendamine või kõhulahtisus
- Rasked valu kõhus, rinnus või seljas
- Nõrkus, uimasus, segasus või teadvuse muutused
- Vedelikupuuduse märgid (kuiv suu, vähene urineerimine, pisarate puudumine)
- Raskused neelamisega või valud kõrist
- Verd oksendamine, must või tärkliserikas stool
- Äkiline kõhupuhitus, nahal pigistused või kollakas värvus
- Rasked hingamisraskused või rinnal survetunne
- Kui toidumäda on nii tõsine, et sa ei suuda süüa ega juua mitu päeva järjest
- Minestamine või äkiline peapööritus