Akanthamoeeba keratiit

Akanthamoeeba keratiit on sarvikesta, st silma läbipaistva väliskesta, põletikuline nakkushaigus. Põhjustajaks on Akanthamoeeba (Acanthamoeba) perekonda kuuluvad vabal eluvormid ehk amööbid. Need üherakulised organismid leiduvad laialdaselt keskkonnas – vees (sh kraanivees, basseinides, soojaveeallikates), mullas ja õhus. Kui amööbid satuvad silma sarvi kesta pinnale, näiteks läbi saastunud kontaktläätsede või veega kokkupuute, võivad nad tungida sarvikesta epiteelikihti ja hiljem ka selle põhikihti (stromasse). Seal paljunevad organismid ja põhjustavad valulikku põletikku, mis pikaajaliselt viib sarvikesta kahjustumiseni, armistumiseni ja lõplikult nägemise teravuse olulise halvenemiseni.

Peamiseks põhjuseks on Akanthamoeeba organismi kokkupuude silmaga. Peamine riskitegur on kontaktläätsede kandmine, eriti järgmiste tegurite korral:

• Läätsede hoidmine või loputamine kraaniveega, basseini veega või destilleerimata veega.
• Ujumine, duši all käimine või saunas käimine kontaktläätsedega silmas.
• Läätsede ebaõige puhastamine ja desinfitseerimine.
• Läätsede kandmine pikemalt kui soovitatud või nende ülekasutamine.
• Läätsede kandmine silmatrauma või mikrokahjustuse korral.

Teised, haruldasemad riskitegurid hõlmavad silma trauma veega kokkupuutel või immuunsüsteemi nõrgestumist (immunosupressioon).

Akanthamoeeba keratiidi diagnoosimine võib olla keeruline, kuna varased sümptomid sarnanevad teiste keratiitide sümptomitega. Diagnoos põhineb järgmisel:

1. Põhjalik anamnees: Arst küsib kontaktläätsede kandmise harjumuste, ujumise ja veega kokkupuute kohta.

2. Biomikroskoopia (pilpa lambi uurimine): See on peamine meetod. Silmaarst (oftalmoloog) uurib sarvikesta suurendusega, otsides iseloomulikke tunnuseid nagu perineuraalsed infiltratsioonid (põletikulised täpid mööda närvikiudu) või rõngakujuline infiltratsioon.

3. Laboratoorsed uuringud: Sarvikesta nakkusliku materjali (näiteks kraapimise) mikroskoopiline uurimine erivärvustega (nt kaltsifulöoriin) või polümeraasi ahelreaktsioon (PCR), mis tuvastab Akanthamoeeba DNA-d. Mõnikord võib olla vaja teha sarvikesta biopsia.

Ravi on keeruline ja võib kesta kuud kuni aasta. See nõuab ranget järgimist ja tihti on vaja mitme eriala arstide (nt infektsionisti) kaasamist.

• Medikamentoosne ravi: Kasutatakse spetsiaalseid desinfitseerivaid silmatilguseid, mis on mõeldud Akanthamoeeba vastu (nt polüheksametüüleen biguaniid - PHMB või propanidiini ja heksamidiini kombinatsioon). Tilguseid tuleb tihti tilgutada (nt iga tund esimestel tundidel), misjärast ravikuuri pikendatakse aeglaselt. Võidakse kasutada ka teisi preparaate (nt vorikonasooli). Süsteemne (tablettidena) ravi harilikult ei rakendata.
• Kirurgiline sekkumine: Raskel juhul, kui medikamentoosne ravi ei aita või on sarvikesta kahjustus liiga tõsine, võidakse kasutada terapeutilist sarvikesta siirdamist (keratoplastikat). Nakkuse korral on vaja sagedasti läbipaistvust taastavat (optilist) siirdamist.
• Valujuhituse kontroll: Valu kontrollimiseks võidakse kasutada tsüklopleegilisi tilguseid ja valuvaigisteid.

Konsulteerige silmaarstiga VÕIMALIKULT KIIREMINI, kui teil on kontaktläätsede kandja järgmised sümptomid:

• Püsiv, iseäranis öine silmavalu, mis ei vähene pärast läätsede eemaldamist.
• Võõrkeha tunne, punetus, pisaravool ja valgustundlikkus, mis halvenevad või ei parane mõne päeva jooksul.
• Nägemise järsk halvenemine.
• HÄDAABI! Ärge oodake "võib-olla läheb ise mööda". Akanthamoeeba keratiidi ravi on mõjuvam, mida varem see algab. Ärge kandke kontaktläätsi sümptomite ajal ja ärge tilgutage silmi kraaniveega.