Kreatiniin vere

Kreatiniin on lihaste metabolismi jääkprodukt, mida eritavad põhiliselt neerud. Kreatiniini taseme mõõtmine veres on üks peamisi meetmeid neerude funktsiooni hindamiseks, kuna see kajastab neerude filtreerimisvõimet (GFR). Püsivalt kõrgenenud kreatiniini tase võib viidata neerufunktsiooni halvenemisele.

Funktsioon ja päritolu
  • Kreatiniin tekib kreatiini lagunemisel, mis on oluline energiaallikas lihastetes.
  • Päritolu: Peamiselt lihaskoe metabolism, vähesel määral võib pärineda toidust (nt lihastoidud).
  • See on pidevalt tootuv ja stabiilne ühend, mis eemaldub organismist peamiselt neerude kaudu.
Protseduur
  • Kreatiniini taset mõõdetakse tavaliselt vereproovist, mida võetakse küünlavarreniist.
  • Uuringuks pole tavaliselt vaja erilist ettevalmistust (nt paastumist), kuid mõned tegurid nagu intensiivne füüsiline koormus või suur lihaseline toitumine võivad tulemust mõjutada.
  • Täpsemaks neerude töö hindamiseks arvutatakse sageli kreatiniini põhjal glomerulaarse filtreerimiskiirust (eGFR).
Neeruhaigused
  • Krooniline neeruhaigus (nt neerukahjustus diabeedi või kõrge vererõhu tõttu).
  • Äge neerukahjustus (nt verevarustuse häire, mürgistus).
  • Neerukivide või muu takistus kuseväijatees.
Muud põhjused
  • Dehüdratatsioon (vedelikupuudus).
  • Mõned ravimid (nt mittedesteroidsed põletikuvastased ravimid, mõned antibiootikumid).
  • Suur lihasmass või intensiivne füüsiline treening (füsioloogiline kõrgenemine).
  • Müopaatia või lihaskahjustus (rabdomüolüüs).
Peamised põhjused
  • Vähene lihasmass (nt vanurid, alatoitumus, mõned neuromuskulaarsed haigused).
  • Rasedus (füsioloogiline langus suurenenud verevoolu tõttu neerudes).
  • Maksakahjustus, mis võib mõjutada kreatiini sünteesi.
  • Pikaajaline ravimite kasutamine, mis mõjutavad lihaseid.
Tervisekontroll ja sümptomid
  • Rutiinne tervisekontroll või riskitegurite (diabeet, kõrge vererõhk) olemasolul.
  • Kahtlus neeruhaiguse järgi (näiteks turse, vähene kuseeritus, väsimus).
  • Enne ja pärast teatud ravimite (nt kontrastaine) manustamist.
  • Patsientide jälgimine, kellel on teadaolev neeruhaigus.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Perearst (esmane hindamine).
  • Nefroloog (neerude spetsialist).
  • Endokrinoloog (diabeedi või hormoonhäirete korral).
  • Internist või kardioloog (südame-veresoonkonna seoste hindamiseks).
Üldine Tavapärased väärtused võivad erineda sõltuvalt laborist, vanusest, soost ja kehaehitusest.
Meestele Meestel: 62–115 μmol/l (umbes 0,7–1,3 mg/dl)
Naistele Naistel: 44–97 μmol/l (umbes 0,5–1,1 mg/dl)

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Neeravalud Neerukoliik Neerukivi valu Neerukivid Neeru põletik (Nefriit)

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!