Kreatiniin vere

Kvantitatiivne · μmol/L

Normaalsed väärtused

Kreatiniini vere normid

Üldine

Tavapärased väärtused võivad erineda sõltuvalt laborist, vanusest, soost ja kehaehitusest.

Mehed

Meestel: 62–115 μmol/l (umbes 0,7–1,3 mg/dl)

Naised

Naistel: 44–97 μmol/l (umbes 0,5–1,1 mg/dl)

Näitaja kohta

Kreatiniin on lihaste metabolismi jääkprodukt, mida eritavad põhiliselt neerud. Kreatiniini taseme mõõtmine veres on üks peamisi meetmeid neerude funktsiooni hindamiseks, kuna see kajastab neerude filtreerimisvõimet (GFR). Püsivalt kõrgenenud kreatiniini tase võib viidata neerufunktsiooni halvenemisele.

Mis on kreatiniin vere?

Funktsioon ja päritolu

Kreatiniin tekib kreatiini lagunemisel, mis on oluline energiaallikas lihastetes.
Päritolu: Peamiselt lihaskoe metabolism, vähesel määral võib pärineda toidust (nt lihastoidud).
See on pidevalt tootuv ja stabiilne ühend, mis eemaldub organismist peamiselt neerude kaudu.

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Kreatiniini taset mõõdetakse tavaliselt vereproovist, mida võetakse küünlavarreniist.
Uuringuks pole tavaliselt vaja erilist ettevalmistust (nt paastumist), kuid mõned tegurid nagu intensiivne füüsiline koormus või suur lihaseline toitumine võivad tulemust mõjutada.
Täpsemaks neerude töö hindamiseks arvutatakse sageli kreatiniini põhjal glomerulaarse filtreerimiskiirust (eGFR).

Kõrge kreatiniini tase vereplasmas (põhjused)

Neeruhaigused

Krooniline neeruhaigus (nt neerukahjustus diabeedi või kõrge vererõhu tõttu).
Äge neerukahjustus (nt verevarustuse häire, mürgistus).
Neerukivide või muu takistus kuseväijatees.

Muud põhjused

Dehüdratatsioon (vedelikupuudus).
Mõned ravimid (nt mittedesteroidsed põletikuvastased ravimid, mõned antibiootikumid).
Suur lihasmass või intensiivne füüsiline treening (füsioloogiline kõrgenemine).
Müopaatia või lihaskahjustus (rabdomüolüüs).

Madal kreatiniini tase vereplasmas (põhjused)

Peamised põhjused

Vähene lihasmass (nt vanurid, alatoitumus, mõned neuromuskulaarsed haigused).
Rasedus (füsioloogiline langus suurenenud verevoolu tõttu neerudes).
Maksakahjustus, mis võib mõjutada kreatiini sünteesi.
Pikaajaline ravimite kasutamine, mis mõjutavad lihaseid.

Indikatsioonid: millal tehakse kreatiniini uuring?

Tervisekontroll ja sümptomid

Rutiinne tervisekontroll või riskitegurite (diabeet, kõrge vererõhk) olemasolul.
Kahtlus neeruhaiguse järgi (näiteks turse, vähene kuseeritus, väsimus).
Enne ja pärast teatud ravimite (nt kontrastaine) manustamist.
Patsientide jälgimine, kellel on teadaolev neeruhaigus.

Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida