Neerutsüst (renaalne tsüst)

Neerutsüst on üks levinumaid neeru muutusi, mis enamasti on kahjutu vedelikuga täidetud õõs. Kuigi enamik tsüste ei põhjusta terviseriske, võivad suured või sümptomitega tsüstid vajada arsti tähelepanu ja jälgimist.

Neerutsüst on üksik või mitu vedelikuga täidetud õõnsust (tsüsti) neerus. Need tekivad tavaliselt neeru koores ja on enamasti üksikud ja lihtsad (st. õhukeseseinalised, ilma vaheseinteta ega kaltsifeekumideta). Nad ei ole vähkkasvajad ja ei muutu neeruvähiks. Tsüst võib olla sündinud või tekkinud elu jooksul, sageli seoses vanuse ja neerufunktsiooni muutustega. Kahjustatud organ on neer ise, kuid suured tsüstid võivad survet avaldada ka naaberkudele.

Sageli puuduvad (väikesed tsüstid)
  • Sümptomeid ei esine.
  • Tsüst avastatakse juhuslikult põhjuseks olemata tehtud pildiuuringul (nt ultraheli).
Võimalikud sümptomid (suured või mitmed tsüstid)
  • Tutm või valu kõhu- või külje piirkonnas (tihti tsüsti asukohast sõltuv).
  • Verine uriin (hematuuria).
  • Kõrgenenud vererõhk (hüpertensioon).
  • Korduvad kuseteede infektsioonid (kui tsüst häirab urineerimist).
  • Kõhu suurenemine või kõhupaisutus.

Lihtsa neerutsüsti täpset põhjust ei tunta. Peamisteks riskiteguriteks loetakse vanuse kasvu – tsüstide esinemine on tavaliseim just üle 50-aastastel. Teisteks teguriteks võivad olla eelnevad neerukahjustused, trauma või põletikulised protsessid neeru piirkonnas. On ka pärilikke haigusi, nagu polütsüstiline neeruhaigus, mis põhjustab paljude tsüstide teket, kuid see on eraldi tõsine seisund.

Neerutsüsti peamine ja kõige sagedamini kasutatav diagnoosimeetod on kõhuõõne ultraheliuuring. See on kiire, ohutu ja annab hea ülevaate tsüsti suuruse, kuju ja sisu kohta. Kui ultrahelis on kahtlus tsüsti ebatüüpilisuse osas (nt paks sein, vaheseinad, kaltsifikatsioonid), võidakse tellida täpsemad uuringud nagu arvutitomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRT). Need võimaldavad eristada lihtsat tsüsti võimalikest kasvajatest. Vahel tehakse ka vere- ja uriinianalüüse neerufunktsiooni hindamiseks.

Enamik lihtsaid ja sümptomiteta neerutsüste ravi ei vaja. Neid jälgitakse vaid perioodiliselt ultraheliuuringutega. Ravi võib olla vajalik, kui tsüst on suur, põhjustab püsivat valu, veritsust, vererõhu tõusu või takistab urineerimist. Peamised ravivõimalused on:

  • Aspiratsioon ja skleroterapia: Tsüsti vedelik tõmmatakse õhukese nõela abil välja (aspiratsioon) ning sisse viiakse kemikaal (sklerosant), mis põhjustab tsüsti seinte kokku kleepumise.
  • Laparoskoopiline tsüsti eemaldamine (dekorikatsioon): Väikeste lõikude kaudu eemaldatakse tsüsti seinad. See on invasiivsem protseduur, mida tehakse suurte või korduvate tsüstide puhul.
  • Sümptomaatiline ravi: Valuvaigistid või vererõhu alandavad ravimid võivad olla vajalikud.

Juhuslikult avastatud väike ja sümptomiteta neerutsüst ei ole tavaliselt põhjust mureks. Arsti poole tuleks pöörduda, kui tekivad järgmised sümptomid:

  • Püsiv või tugev valu selja allosas, küljel või kõhus.
  • Uriini muutused, eriti verise uriini ilmumine.
  • Äkiline palavik või külmavärinad koos neerupiirkonna valuga (võib viidata tsüsti infektsioonile).
  • Tundmatused kõhu suuruse muutused või kõhupaisetus.

Kui teil on teadaolev neerutsüst ja sümptomid halvenevad, on oluline seda arstile teatada uue hindamise jaoks.

Seotud uuringud: Neerutsüst (renaalne tsüst)

Allpool on uuringud, mille tulemus selle haiguse korral erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle haiguse kohta: kuidas te seda märkasite, kuidas kulges diagnostika ja ravi. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!