Membraan glomerulonefriit
Kirjeldus
Membraan glomerulonefriit (MGN) on üks levinumaid põhjusteid neerukrooni nefrootilise sündroomi täiskasvanutel. See on autoimmuunne haigus, mille puhul organismi immuunsüsteem ründab omi neerukehakesi (glomeruleid), põhjustades nende membraani paksenemist ja organismist valkude eritumist. See võib viia aeglaselt progresseeruva neerupuuduseni, mistõttu õigeaegne diagnoos ja ravim on väga olulised.
Membraan glomerulonefriit on neerude glomerulite (väikesed filtratsioonikihid) põletikuline haigus. Peamine patoloogiline protsess on glomerulaarse basaalmembraani (GBM) paksenemine, mis tekib immuunkomplekside (nt antikeha-antigeen) sadestumise tulemusena membraani epiteliaalsel pinnal. See paksenemine rikub neerude filtratsioonbarjääri, lubades valke (eelkõige albumiini) läbi minna uriini. Pikaajaliselt viib see kahjustus glomeruloskleroosini (kudedeköördumine) ja neerupuuduseni. Ligikaudu 80% juhtudest on tegemist esmasõltumatu (idioopilise) MGN-ga, ülejäänud juhtudel on see seotud teiste haigustega (nt hepatiit B, lupus, vähk) või ravimitega.
- Uriinis leiduv valk (valgumine) – sageli esimene ja ainus märk.
- Turse (edemad), eriti näos (hommikul) ja jalgades (õhtul).
- Kõrgenenud vererõhk (hüpertensioon).
- Vähene urineerimine (oliguria).
- Väsimus ja üldine nõrkus.
- Foam urine (uriini vahtumine valgu tõttu).
- Kaalutõus vedeliku kogunemise tõttu.
- Kõhuvalu või raskustunne.
- Kolesterooli tõus veres (hüperlipidemia).
- Anemia (verevaegus) kroonilise haiguse tõttu.
- Märgid neerupuudusest (iiveldus, söömisisu kaotus, sügelus).
Enamikel juhtudel on idioopiline MGN seotud autoantikehadega (nt anti-PLA2R antikehad), mis suunatakse glomerulaarse membraani vastu. Teadaolevad riskitegurid ja seotud olekud: Vanus: Enamasti diagnoositakse täiskasvanutel 30-50-aastastel. Soo: Mehed on naistest haigestumisel sagedamini esindatud. Teised haigused: Teisene MGN võib tekkida süsteemsetest haigustest (nt süsteemne erütematoosne lupus), kroonilistest infektsioonidest (hepatiit B, C, süüfilis), vähk (eriti kopsu- ja soolevähk) või teatud ravimite kasutamisel (kuld, penitsillamiin). Geneetika: On teatud geneetilisi eelsoodumusi, mis suurendavad riski.
Diagnoos põhineb kliinilistel andmetel, laboratoorsetel ja spetsiaalsetel uuringutel. Vereanalüüs: Madal albumiin, kõrgenenud kolesterool, suurenenud kreatiniin taset. Uriinianalüüs: Valgumine (proteiinuria), sageli ilma vere või hüübetega. Immunoloogilised uuringud: Anti-PLA2R antikehade testimine veres – väga spetsiifiline MGN jaoks. Neerude biopsia: See on kuldstandard diagnoosi kinnitamiseks. Biopsia näitab glomerulaarse basaalmembraani iseloomulikku paksenemist ja immuunkomplekside kogunemist. Teised uuringud: Ultraheli neerude ja kõhuõõne hindamiseks, rindkere röntgen või EKG südame seisundi hindamiseks seoses vedeliku koormusega.
Ravi eesmärk on vähendada valgumist, kontrollida vererõhku, ennetada tüsistusi ja aeglustada neerukahjustuse arengut. Mittefarmakoloogiline ravi: Sooda- ja vedelikupiirang, valgurikas toitumine (kahandada valgu kogust raske neerupuuduse korral), rasvade ja soolade piiramine. Farmakoloogiline ravi: ACE inhibiitorid või angiotensiini retseptori blokaatorid (ARB) – vähendavad valgumist ja kontrollivad vererõhku. Immunosupressiivsed ravimid (nt kortikosteroidid koos tsütostaatikumitega nüklofosfamid või tsüklosporiin) – kasutatakse kõrge riskiga patsientidel, kellel on kõrge valgumine või kiire progresseerumine. Uuemad ravimid: Rituksimaab (anti-CD20) võib olla efektiivne anti-PLA2R positiivsete patsientide puhul. Sümpomaatiline ravi: Diureetikud (kusetegevust suurendavad ravimid) turse leevendamiseks, statiinid kolesterooli alandamiseks.
Olge eriti tähelepanelik ja konsulteerige arstiga viivitamatult, kui märkate järgmisi märke: Kestev vahtune uriin või uriini analüüs näitab valku. Tugevat turse näos, kätes või jalgades, eriti hommikul. Ootamatu kaalutõus lühikese aja jooksul. Kõrgenenud vererõhk, mida on raske kontrollida. Väsimus, iiveldus võa söömisisu kaotus, mis võivad viidata neerupuuduse arengule. Kroonilise neeruhäirega patsiendil peab olema regulaarne jälgimine nefroloogi poolt. Äge raskus hingamisel või rinnusvalu võivad olla märgid raske vedelikupeetusest ja nõuavad kiiret meditsiinilist sekkumist.