Verev haav
Kirjeldus
Haava verevalgumine mõeldakse olukorda, kus vigastatud nahast või limaskonnast eritub veri. See võib olla nii tilkav kui ka intensiivne, olenevalt kahjustuse asukohast, sügavusest ja veresoone kahjustuse ulatusest.
Verev haav on keha kaitsereaktsioon vigastuse korral. Nahk või limaskest on katkenud, mis kahjustab seal asuvaid veresooni. Vere valgumine aitab hauda puhastada võimalikest bakteritest ja võõrkehadest, kuid samas kaotab keha vere. Kui veresooned on väikesed (kapillaarid), on verejooks aeglane ja peaaegu iseenesest peatuv (kapillaarne verejooks). Suuremate arterite või veenide kahjustamisel võib verevool olla tugevam ja ohtlik.
- Väikesed lõiked või torkehad (nuga, klaas, terav äär)
- Kriimustused või marrastused (eriti lastel)
- Põletushaavad, mis lõhuvad naha terviklikkuse
- Kirurgiline lõige või õmbluste lagunemine
- Mõned nahahaigused (nt ekseem, mis põhjustab kriimustamisel verejooksu)
- Sügavad või ulatuslikud traumaatilised vigastused (õnnetused, langused)
- Haigused, mis häirivad vere hüübimist (hemofiilia, maksahaigused, mõned vähi tüübid)
- Kõrgenenud vererõhk (hüpertoonia), mis võib soodustada tugevamat verejooksu
- Mõned ravimid, mis vähendavad vere hüübimisvõimet (aspiriin, varfariin, mõned põletikuvastased ravimid)
- Pahaloomulised kasvajad nahal või limaskestal, mis võivad verejooksuga lõhkeda
Enne arsti juurde pöördumist või kui haav on väike, võid teha järgmist: 1) Puhasta haav – loputa puhta voolava vee all või kasuta soolalahust. 2) Peata verejooks – suru haavale puhta sideme või salvrätiga umbes 10-15 minutit, ilma et vaataksid tihti alla. Ära kasuta vatti, sest kiud võivad haava kinnitada. 3) Kaitse haava – pärast verejooksu peatamist kata haav puhta, mittetilkiva sidemega või plaastriga, et vältida nakkust. 4) Vaheta sidemeid regulaarselt, eriti kui need märjaks lähevad või määrdunud. 5) Jälgi haava paranemist – punetus, paistetus või eritise teke võivad näidata nakkust. Väikeste haavade puhul võib kasutada desinfitseerivaid kreeme või spreisid (nt puraküülahapet sisaldavad vahendid).
- Verejooks ei peatu 15-20 minuti jooksul otsese surve all.
- Verejooks on pulsseeriv või veri purskab välja – see võib viidata arteriaalsele verejooksule.
- Verekaotus on ulatuslik (läbi imbunud mitu sidet).
- Haav on väga sügav, avatud või on näha luud, lihaseid või rasva.
- Haav on suur või selle servad ei ühine (vajab õmblemist).
- Haav põhjustab tunnetuse kadumist või tunnete vähenemist kahjustatud piirkonnas.
- Haav on saadud roostetanud metalli või määrdunud esemega või on saastunud (muld, sülg).
- Patsiendil on teadaolev vere hüübimishäire või ta võtab vere hüübimist vähendavaid ravimeid.
- Tekivad märgid šokist: nahk on niiske ja kahvatu, pulss kiire ja nõrk, hingamine kiire, uimasus.
- Haava ümber tekib suur punetus, paistetus, valulikkus või eritub rohetavat või kollakat vedelikku (nakkuse märgid).
- Tekib kõrge palavik (üle 38°C).
- Hammustushaav (nii loomade kui ka inimeste poolt) – suur nakkusoht.