Verevalumid naha all
Kirjeldus
Verevalumid naha all on mõõdukast tumejoonistest kuni selgete sinikatete või punaste laikudeni, mis tekivad, kui veresooned nahas või selle all kahjustuvad ja veri voolab ümbritsevatesse kudemetesse.
Verevalumid naha all (meditsiinilises kontekstis sageli nimetatud ekümoosiks või peteekiaks) on nahal või limaskestal nähtavad verelaigud. Need tekivad siis, kui kapillaarid – kõige väiksemad veresooned – kahjustuvad ja nendest lekib verd ümbritsevasse koesse. See võib põhjustada erineva suurusega ja värvusega laike: väikesed, punased-punakaspruunid täpid (peteekiid) või suuremad sinised-lillakad mõrad (ekümoosid). Aja jooksul muutuvad need laigud rohekaks või kollakaks, kuna veri laguneb ja organism selle imeb.
- Väike trauma või löök (nt löök vastu nurka, kukkumine).
- Mõõdukas surve (nt koti või rõivaste kandmisest tekkinud hõõrdumine).
- Eriti tugev köhimine, aevastamine või oksendamine võib põhjustada näos või rinnal väikeseid verevalumeid.
- Vanus (vananedes muutuvad kapillaarid hapraks ja nahakoe õhemaks).
- Päikesekahjustus või liigne päevitamine võib naha kõrvalkahjustusena verevalumeid põhjustada.
- Mõned ravimid, näiteks aspiriin, mittesteroiidsed põletikuvastased ravimid (NSAID-id) või kortikosteroidid, võivad vere hüübimist vähendada.
- Vitamiinipuudus (eriti C- või K-vitamiini).
- Hüübimishäired (näiteks hemofiilia, Willebrandi tõbi).
- Madal vereliistakute arv (trombotsütopeenia), mis võib olla seotud infektsioonide, autoimmuunhaiguste või medikamendimürgistusega.
- Põletikulised verehaigused nagu luuüdi düsplastiline sündroom.
- Maksahaigused (näiteks tsirroos), mis mõjutavad hüübimisfaktorite tootmist.
- Sepsis (vereinfektsioon).
- Autoimmuunhaigused, mis kahjustavad veresooni (näiteks süstemaarne erütematoosne lupus).
- Pahaloomulised kasvajad, mis mõjutavad luuüdit või vereliistakuid.
Kui verevalumid on tekkinud väikese trauma tõttu, saad olukorda kergendada:
1. Jahtumine: Esimesed 24-48 tundi rakenda vigastatud piirkonnale külm (nt jääkott, mähitud rätikusse) 15-20 minutiks mitu korda päevas, et valu ja turse vähendada.
2. Tõstmine: Kui võimalik, hoida vigastatud kehaosa südame kõrgusel või kõrgemal, et verevoolu vähendada ja verevalumit piirata.
3. Vitamiinid: Tarbi piisavalt C- ja K-vitamiini, mis on olulised kapillaaride tervise ja vere hüübimise jaoks (leidub sidrunitest, paprikast, rohelistest köögiviljadest).
4. Ravimite ülevaatamine: Koos oma arstiga vaata üle võtmist, kui kasutad regulaarselt valuvaigisteid (nt aspiriini või ibuprofeeni), mis võivad vere hüübimist mõjutada.
5. Kaitsmine: Välti uut traumat või survet piirkonnas.
Tähtis: Kodus toimetulek sobib ainult selgetel, väikestel ja traumapõhistel juhtudel. Kui kahtlustad aluseks olevat haigust, ärge viivitage arsti juurde pöördumisega.
- Verevalumid tekkivad lihtsalt, ilma selge põhjuseta või väga väikese survise korral.
- Verevalumid levivad kiiresti või muutuvad arvukamaks.
- Kaasneb põletikuline, valulik või üleni suurenenud laik.
- Verevalumitega kaasneb erakordselt tugev valu või kahjustatud piirkonna tuimene.
- Tekivad ka teised sümptomid nagu kõrge palavik, väsimus, nõrkus, äkiline pea-, lihase- või liigesevalu.
- Imete või limaskesta verejooks (näiteks igemete verejooks hambapesu ajal, veritsus ninast).
- Verine uriin või väljaheide.
- Kaotatakse teadvus või tekivad peapööritus või hingamisraskused.