Ärkamine uneparalüüsi ajal
Kirjeldus
Tunne, et ärgates ei saa liikuda või hingata normaalselt ning on tunne lämbumisest või surmahirmust. See on tavaliselt lühiajaline, kuid võib olla väga hirmutav.
Uneparalüüs on olukord, kus ärgates oled teadlik, kuid keha on ajutiselt halvatud. See juhtub une tsükli käigus, kui keha on lihaskloni faasis (REM-unenäo faas), et hoida sind liikumast unenäos. Ärkates enne selle faasi lõppu võib keha olla ikka veel ajutiselt liikumisvõimetu. See võib kaasneda hirmu- või ängitunnetega, surve- või lämbumistundega rindkere piirkonnas ning hallutsinatsioonidega. See on füsiologiline reaktsioon, mis ei ole ohtlik, kuid võib olla märk teistest probleemidest.
- Une kvaliteet ja häired: ebapiisav uni, ebaregulaarne unerežiim või unetus.
- Stress ja ärevus: kõrge stressitase või psüühikahäired.
- Une asend: seljal magamine võib suurendada esinemissagedust.
- Päevane väsimus või füüsiline ülekoormus.
- Mõned ravimid (nt une- või depressiooniravimid).
- Alkohol või uimastite tarvitamine.
- Närionahäired: narkolepsia (eriti sagedane uneparalüüsiga).
- Ärevushäired või depressioon.
- Päevane hüpnos (narkolepsia sümptom).
- Traumeeriv stress või PTSD.
- Mõned unehäired nagu obstruktiivne unneapnoe (hingamispausid unes).
Kui sa koged uneparalüüsi:
1. Ära paanitse: pea meeles, et see on ajutine ja füsiologiline, mitte ohtlik seisund.
2. Proovi keskenduda väikestele liigutustele: proovida liigutada sõrmi, varbaid või silmi.
3. Kontrolli hingamist: püüa teha sügavaid ja aeglasi sisse- ja väljahingamisi.
4. Unerežiim: püüa luua regulaarne unerežiim ja maga piisavalt.
5. Vähenda stressi: tee lõdvestumisharjutusi, nt enne magamaminekut.
6. Välti magamist seljal: proovi magada külili.
7. Lõpeta stimulantide tarvitamine (kohv, energiajook) hilisõhtuti.
8. Jälgi unepäevikut: kirjuta üles episoodid, et tuvastada võimalikke põhjuseid.
- Lämbumistunne tekib ärkvelolekul ja kaasneb rinnusvalu, näo või keha pooliku halvatuse või kõnehäirega – võib olla südameinfarkti või insuldi märk.
- Pärast episoodi on raske hingata või tekib äge valu rindkere piirkonnas.
- Uneparalüüs episoodid esinevad väga sageli (näiteks mitu korda nädalas) ja segavad elukvaliteeti.
- Kaasneb päevane üleliigne unisus, äkiline lihaste nõrkus (katapleksia) või elavate unenägude nägemine ärkvelolekul – need võivad viidata narkolepsiale.
- Kaasnevad korduvad hirmunäod või hallutsinatsioonid, mis põhjustavad olulist hirmu.
- Sümptomid algasid pärast uue ravimi võtmist.
- Sul on ka teisi unehäireid, näiteks vali esinenud unes kõnimine, käimine või hingamispausid (unneapnoe).