Selja valud, mis kiireb jalgadeni (iskias)
Kirjeldus
Tunne valu selja alumises osas, mis levib ja jookseb ulatuvalt puusani, reieni, sääreni või isegi jalatallani. Valu võib olla terav, torkiv, põletav või nüri, ning seda võivad saatada kihellus, nõrkus või tuimus jalas.
Seda olukorda nimetatakse iskiaseks või lootusnärvi ärrituseks. See tekib siis, kui selja alaosas (lüli- või ristluu piirkonnas) asuv lootusnärv (nervus ischiadicus) on surutud, põletikuline või kahjustatud. See on keha suurim närv, mis algab seljaaju juurest ja kulgeb mööda puusa ja reie tagumist osa allapoole jalani. Kui seda närvi midagi häirib, tekib valu, mis kiireb mööda selle närvi teed – seljast jalga. Enamasti on põhjustajaks selgroo ketas (disk), mis on liikunud või purunenud ja surub närvijuurele, kuid põhjuseks võib olla ka teisi struktuure, mis närvi kokku suruvad.
- Lüli ketta väljalaske (hernieerunud ketas): Kõige levinum põhjus. Ketta sisu surub lootusnärvi vastu.
- Degeneratiivne ketta haigus: Vananedes kaotavad ketad veesisaldust ja hakkavad närve kokku suruma.
- Spinaalstenoos: Selgrookanali ahenemine ristluu piirkonnas, mis surub närvidele.
- Piriformis sündroom: Puusa sügavates lihastes asuv piriformise lihas surub läbi selle kulgevale lootusnärvile.
- Raske füüsiline koormus, ebaõige tõstmise viis või äkiline kehapoole pööramine.
- Lihaste pingetus või spasm selja alaosas.
- Selgroo kasvaja või infektsioon, mis surub närvidele.
- Kaudsõnnikonna sündroom: Haruldane, kuid eriti tõsine seisund, kus suur ketta väljalaske surub seljaaju sabal asuvatele närvijuurtele, põhjustades kontrolli uriini- ja sooleerituse üle.
- Selgroo luumurd või stabiilsuse kaotus (nt spondülolütees).
- Närvi kahjustus põletiku (nt hera neuralgia) või diabeedi tõttu.
Kerge ja keskmise tugevusega iskiase korral võib olukorda parandada isehoid:
1. Puhkus: Väldi tegevusi, mis valud esile kutsuvad (raskete esemete tõstmine, pikaajaline istumine). Kuid ärge pikemat aega lamage voodis – liikumatus halvendab olukorda. Liikuge tasapisi lühikeste jalutuskäikudena.
2. Külm- ja soojusravi: Esimestel 2-3 päeval rakendage külmakotti mähitud rätikuga valu piirkonnale 15-20 minutiks mitu korda päevas, et põletikku vähendada. Seejärel võib soe dušš või küttekott lihaseid lõdvestada.
3. Ravimid: Parasetamool või ibuprofeen võivad aidata valust ja põletikust. Võtke neid pakendi juhendi või arsti soovituse järgi.
4. Õrned venitusharjutused: Õrned selja- ja puusaliigutused võivad aidata pinget leevendada. Vältige järsku painutamist või kehakeret tõstmist.
5. Korrektne asend: Istudes kasutage seljatoetust, ärge ristige jalgu. Magades proovige magada külili asendis, veidi kõverdatud põlvedega ja patja jalgade vahel.
- Märkimisväärne **jõu-, tunnetus- või refleksikaotus** jalas või jalas.
- Valud, mis **oluliselt halvenevad** või levivad **mõlemasse jalga**.
- Uus või halvenev **uriini- või soolehäire** (nt kuse hoidmise raskus, täielik kuse- või roojapidamatus).
- Süge, tuhmumine või lihasenõrkus **püksiserva piirkonnas ja/või suguelundite ümbruses** ("sadulalöövia tuimus"). See võib viidata kaudsõnnikonna sündroomile.
- Valu, mis on **äärmiselt tugev** ega leevene pärast mitu päeva isehoidu või ravimite kasutamist.
- Valu, millega kaasneb **kõrge palavik**, külmavärinad, seljapiirkonnas **punetus või turse**, või kaalulangus ilma selge põhjuseta.
- Valu pärast **tõsist traumat**, nagu autoõnnetus või kukkumine kõrgelt.
- Ajalugu **vähihaigusest** ja valu, mis tekib öösel või puhkeolekus ning ei parane.