LDH isoenziümid

Kvantitatiivne · U/L

Normaalsed väärtused

LDH isoenziümid normid
Üldine
Normväärtused võivad erineda sõltuvalt laborist ja kasutatavast meetodist. Tavaliselt väljendatakse protsentides kogu LDH aktiivsusest.
Mehed
LDH-1: 14-26%, LDH-2: 29-39%, LDH-3: 20-26%, LDH-4: 8-16%, LDH-5: 6-16%
Naised
LDH-1: 14-26%, LDH-2: 29-39%, LDH-3: 20-26%, LDH-4: 8-16%, LDH-5: 6-16%

Näitaja kohta

LDH isoenziümid on laktuaadi dehüdrogenaasi (LDH) erinevad vormid, mis leiduvas erinevates kudedes. Nende mõõtmine aitab tuvastada kahjustuse asukohta ja põhjuse, kuna iga isoenziüm on iseloomulik konkreetsele koele. Uuring on oluline erinevate haiguste, nagu südame-, maksa- või lihaskahjustuste diagnoosimisel ja jälgimisel.

Funktsioon
  • LDH (laktuaadi dehüdrogenaas) on ferment, mis osaleb glükolüüsis ja toidetootmises rakkudes.
  • Isoenziümid (LDH-1 kuni LDH-5) on LDH erinevad molekulaarsed vormid, mis on seotud spetsiifiliste kudedega.
Päritolu
  • LDH-1 ja LDH-2 on peamiselt südames, punaverelibledes ja neerudes.
  • LDH-3 leidub lümfisüsteemis, kopsudes ja hüpofüüsis.
  • LDH-4 ja LDH-5 on iseloomulikud maksale ja lihastele.
Protseduur
  • Uuringuks võetakse vereproov veenist, tavaliselt küünlavarreni.
  • Proovi analüüsitakse laboris elektroforeesi või muude meetoditega, et eraldada ja kvantifitseerida viis LDH isoenziümi.
Südameprobleemid
  • Südameinfarkt (eriti LDH-1 tõus, mis ületab LDH-2)
  • Müokardiit või südame isheemia
Maksakahjustus
  • Hepatiit või maksapõletik
  • Maksatsirroos või maksakasvaja
  • Maksamürgistus (alkohol, ravimid)
Lihaskahjustus
  • Trauma või põletikulised lihashaired
  • Väsimus või intensiivne füüsiline koormus
Muud põhjused
  • Hemolüütiline aneemia (LDH-1 ja LDH-2 tõus)
  • Vähkkasvajad, eriti need, mis metasteerivad
  • Kopsuhaigused (nt kopsuemboolia) või neerukahjustus
Harva esinevad seisundid
  • Pärilik LDH puudulikkus (väga haruldane)
  • Mõned ainevahetushaigused või ravimite kõrvaltoimed
  • Pikaajaline alatoitlus või vitamiinipuudused
Kliinilised sümptomid
  • Rinnakivalu, hingeldus või südamepuudulikkus kahtlusel (kardiologi konsultatsioon)
  • Kollatuse, väsimuse, kõhuvalu või maksa suurenemise korral (gastroenteroloogi või sisemeditsiini konsultatsioon)
  • Lihasvalud, nõrkus või trauma järgne seisund
Jälgimine
  • Vähihaiguste või hemolüütilise aneemia ravi tõhususe hindamine
  • Maksakahjustuse või südameinfarkti taastumise jälgimine