Liigne veritsemine
Kirjeldus
Liigne veritsemine on intentsiivne, pikaajaline või raskesti peatatav veritsus, mis võib viidata tõsisemale terviseprobleemile.
Veritsemine on keha normaalne reaktsioon vigastusele, kus kahjustatud veresoontest lekib verd. Liigne veritsemine tähendab seda, et veri voolab liiga palju, liiga kaua või et seda on keeruline peatada. See võib olla märk sellest, et keha loomulik vere hüübimise protsess ei toimi korralikult, näiteks vere hüübimist takistavate ravimite mõjul või vere hüübimishäirete (nt hemofiilia) tõttu. Oluline on eristada tavalist pisikraujatust (nt väikesest lõikhaavast) ja liigset, eluohtlikku veritsust.
- Väikesed lõiked, kriimustused või kriimud nahal.
- Ninaverejooks kuiva õhu, allergia või kerge trauma (nt nina noppimise) tõttu.
- Igemepõletik (gingiviit) või liigne hammaste pesemine, mis põhjustab pisikraujatumist.
- Rasked menstruatsioonid (menorragia), mis võivad olla hormonaalsete muutuste tulemus.
- Mõnede ravimite kõrvaltoimed (nt aspiriin, ibuprofeen, verehõrendid nvarfariin).
- Vere hüübimishäired (nt hemofiilia, von Willebrandi tõbi).
- Maksa- või neeruhaigused, mis mõjutavad vere hüübimist vajalike valkude tootmist.
- Pahaloomulised kasvajad (vähi) või vereloome häired (nt leukeemia).
- Siseorganite kahjustused (nt maovoodri, soole, maksa või põrna rebenemine) pärast traumaat.
- Rasked infektsioonid (nt viiruslik hemorraagiline palavik) või mürgistus.
- Sünnijärgsed või omandatud veresoonte anomaaliad.
Kui tekib liigne veritsus, on oluline tegutseda kiiresti, et verekaotust piirata.
1. Suruge otse haavale: Kasutage puhtat rõivatükki või sidet ning suruge kindlalt veritsevale kohale. Hoidke survet pidevalt vähemalt 10-15 minutit ilma vahele vaatamata.
2. Tõstke kahjustunud jäseme kõrgemale: Kui veritsus on käes, jalas või jalgel, tõstke see südame kõrgusele, et verevoolu aeglustada.
3. Kasutage külma: Asetage haavale või veritsevale piirkonnale külmkompress või jää pakend, mähitud rätikusse, et veresooni ahendada.
4. Puhastage ettevaatlikult: Peale verejooksu peatumist puhastage väike haav leebe seebi ja vee või desinfektsioonivahendiga.
5. Vältige veritsust soodustavaid tegureid: Ärge võtke aspiriini või teisi mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (nt ibuprofeen) verejooksu ajal, kuna need võivad seda suurendada. Jätke suitsetamine ja alkohol, kuna need võivad häirida vere hüübimist.
6. Puhkage: Pärast suuremat verekaotust on vaja puhata ja juua piisavalt vedelikku.
Kui verejooks on ninal, istuge ettepoole kummardunud asendis, suruge nina tiibad kokku ja hingake suu kaudu. Ärge heitke pead tagasi.
- Veritsust ei õnnestu peatada pideva 15-20 minutilise otse survetega.
- Veri purskab haavast välja või voolab väga tugeva voona (see võib viidata suure arteri kahjustusele).
- Veritsus tekib pärast tõsist traumaat (nt autoõnnetus, kõrge kukkumine, tugev löök kõhtu).
- Veri tuleb suust, kõrvast, silmadest või väljaheitega (nt mustad, tärklisega sarnanevad väljaheited või verine urine).
- Kaasneb peavalu, segasus, nõrkus, pearinglus või teadvuse kaotus (šoki sümptomid).
- Ilu- või nahal tekivad suured sinikad või verevalumid ilma selge põhjuseta.
- Inimesel on teadaolev vere hüübimishäire (nt hemofiilia) või ta võtab verehõrendaid (nt varfariin) ja tekib ettenägematult suur veritsus.
- Veritsusega kaasneb kõrge palavik, hingamisraskused või rinnusvalu.