Lisa kliinik

Faktor XI

Kvantitatiivne · %

Normaalsed väärtused

Faktor XI normid
Üldine
Tervisliku inimese Faktor XI aktiivuse tase on tavaliselt 70–130% (või 0,7–1,3 U/mL). Normivahemikud võivad erineda sõltuvalt laboratooriumi kasutatavast meetodist.
Mehed
Normid meestel on sarnased üldisele vahemikule (70–130%).
Naised
Normid naistel on sarnased, kuid raseduse ajal võib tase mõningani tõusta.

Näitaja kohta

Faktor XI on vere hüübimisfaktor (koagulatsioonifaktor), mis on oluline vere hüübimise kaskaadi sisemise tee osana. Selle proteiini taseme või aktiivsuse mõõtmine aitab hinnata verejooksu riski ning diagnoosida vere hüübimishäireid. Faktor XI puudulikkus võib põhjustada pikenenud verejooksu operatsioonide või vigastuste järel.

Funktsioon
  • Faktor XI on seriinproteaas, mis aktiveerub Faktor XIIa poolt.
  • See osaleb vere hüübimise sisemise tee kaskaadis, kus see aktiveerib Faktor IX.
  • Faktor XI toodab maksas ja see on vajalik trombini tekkimise stabiliseerimiseks.
Päritolu ja tüübid
  • Faktor XI on glükoproteiin, mis tsirkuleerib veres inaktiivses vormis (zymogeen).
  • Faktor XI puudulikkust (hemofilia C) põhjustavad geneetilised mutatsioonid F11 geenis.
  • Erinevalt hemofilia A ja B-st, on Faktor XI puudulikkus autosoomne retsessiivne haigus.
Protseduur
  • Faktor XI taset mõõdetakest vereproovist, mis võetakse küünlavene veenist.
  • Proov kogutakse standardsesse koagulatsioonitorusesse (tsitraadiga).
  • Analüüs tehakse laboris spetsiaalse koagulatsioonitestiga (näiteks APTT test koos Faktor XI spetsiifilise substraadiga).
  • Tulemust väljendatakse protsentides või ühikutes milliliitri kohta (U/mL) võrreldes tervete doonorite keskmisega.
Ettevalmistus
  • Uuringuks ei ole vaja erilist etteteatamist (nt paastumist).
  • Oluline on teavitada arsti kõigist võetavatest ravimitest (eriti antikoagulantidest nagu varfariin).
  • Raske füüsilise koormuse vältimine enne vere andmist on soovitatav.
Füsioloogilised ja reaktiivsed põhjused
  • Põletikulised protsessid (nt kroonilised infektsioonid, autoimmuunhaigused).
  • Rasedus (füsioloogiline tõus).
  • Maksakahjustus (nt alkoholi- või viirusehepatiit).
Muud seisundid
  • Vähenenud trombotsüütide arv (trombotsütopeenia).
  • Mõned pahaloomulised vähid.
  • Harva kaasasündinud üleaktiivsus (väga haruldane).
Kaasasündinud põhjused
  • Faktor XI puudulikkus (hemofilia C) – autosoomne retsessiivne häire.
  • Geneetilised mutatsioonid F11 geenis, mis põhjustavad valgu vähest tootmist või funktsiooni.
Omandatud põhjused
  • Raske maksakahjustus (tsirroos) või maksapuudulikkus.
  • D-vitamiini puudus.
  • Faktor XI autoantikehade teke (autoimmuunhaigus).
  • Dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon (DIC).
  • Väga harva suure doosi hepariini kasutamine.
Kliinilised sümptomid
  • Põhjendamatu või pikenenud verejooks (nt pärast hambaväljatõmbamist, operatsiooni või vigastust).
  • Sagedased sinimused (hematoma).
  • Perearus hemofilia või muude verejooksuhaiguste ajalugu.
  • Ebanormaalne APTT (aktiveeritud osalise tromboplastiini aeg) testi tulemus.
Eelnevalt operatsioonile või protseduurile
  • Rutiinne verejooksu riski hindamine enne suurema operatsiooni (nt ortopeediline või günekoloogiline operatsioon).
  • Enne spinal- või epiduraalanesteesiat.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Hematoloog (verehaiguste eriarst).
  • Anestesioloog (enesteesia ja operatsioonieelset hindamist tegev arst).
  • Günekoloog (eriti raseduse planeerimisel või enne sünnitust).
  • Üldkirurg või teised opereerivad arstid.

Seotud uuringud

Protrombiini aeg (PT)
complementary
INR
complementary
Fibrinogeen
confirmatory
D-dimeerid
confirmatory
Fibrinogeeni lagundamise produktid
complementary

Seotud haigused

Hajus intravaskulaarne koagulatsioon (DIC) 60% Von Willebrandi tõbi 50% Hemolüütiline ureemiline sündroom (HUS) 30%

Otsi näitajat