Antimitehondriaalsed antikehad (AMA)
Antimitehondriaalsed antikehad (AMA) on autoantikehad, mida toodetakse immuunsüsteemi poolt, mis on suunatud keha enda rakutuumaku organellide – mitokondrite – vastu. AMA test on oluline diagnostiline tööriist peamiselt primaarse pitsiitroo ehk primaarse sapijuhade tsirroosi tuvastamisel. Positiivne AMA tulemus on selle haiguse kõige spetsiifilisem seroloogiline marker.
Kus seda uuringut tehakse?
- Autoantikehad, mis sihivad spetsiifilisi valke mitokondri sisemises membraanis.
- Positiivne tulemus on tugevalt seotud autoimmuunsete maksahaigustega, eriti primaarse pitsiitrooga.
- Kuulub autoantikehade testide gruppi, mis aitab eristada autoimmuunse põhjuse teistest maksakahjustustest.
- AMA tekib immuunsüsteemi ebanormaalse reaktsiooni tulemusena, kus see hakkab ründama keha enda kudesid.
- Need antikehad põhjustavad kroonilist põletikulist reaktsiooni sapijuhtedes, viies lõpuks nende hävimise ja tsirroosini.
- Peale primaarse pitsiitroo võib AMA positiivsus esineda ka teiste autoimmuunsete seisundite puhul, nagu autoimmuunne hepatiit.
- Testi jaoks võetakse patsiendilt veriproov veenist.
- Veri saadetakse laboratooriumisse, kus seda analüüsitakse spetsiaalse immunoloogilise meetodiga, näiteks immunofluorestsentsanalüüs (IFA) või ensüümimmunoanalüüs (ELISA).
- Tulemus antakse reeglina positiivse või negatiivse vormis, sageli koos antikehade tiitriga (kontsentratsioonitaseme näitajaga).
- Spetsiaalset ettevalmistust testiks ei ole vaja.
- Soovitatav on arstile teada anda kõik võetavad ravimid, sealhulgas mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, sest need võivad harva mõjutada immuunsüsteemi.
- Primaarne pitsiitroo (Primaarne sapijuhade tsirroos): See on kõige sagedasem ja olulisem põhjus. AMA on selle haiguse peamine diagnostiline marker.
- Autoimmuunne hepatiit: Mõnel juhul võib esineda AMA positiivsus, kuigi see pole tüüpiline.
- Muu autoimmuunne haigus: Näiteks süsteemne erütematoosne luupus (SLE) või sklerodermia.
- Mõned viirusnakkusetõved (nt pärilik viirushepatiit C) võivad harva põhjustada positiivset AMA tulemust.
- Väga harva võivad tulemuse mõjutada mõned ravimid või teised maksakahjustused, mis ei ole autoimmuunse päritoluga.
- Krooniline väsimus ja nõrkus.
- Sügelus (eriti õhtuti).
- Kollane nahavärvus (nt kollatõbi) ja silmade valged osad (ikterus).
- Parema ülemise kõhuvalu või ebamugavustunne.
- Tähtsusetu kaalulangus.
- Maksasirge leid (näiteks muudel vereproovidel).
- Gastroenteroloog või hepatoloog: primaarse pitsiitroo kahtluse korral või maksafunktsioonihäirete põhjusel.
- Reumatoloog: autoimmuunsete haiguste diagnostika raames.
- Perearst või sisemeditsiini spetsialist: kui patsiendil on maksakahjustust viitavad sümptomid või muud vereanalüüsides leitud kõrvalekalded.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
1Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!