Prostata MRI (magnetresonantstomograafia)
Prostata MRI on täpne ja mitteinvasiivne pildistamismeetod, mis võimaldab detailset prostaadi kudede visualiseerimist. Seda kasutatakse eelkõige prostaadi kasvajate, põletike ja muude struktuurmuutuste avastamiseks, hindamiseks ja jälgimiseks.
- Võimaldab prostaadi täpset pildistamist ilma ioniseeriva kiirguseta.
- Näitab prostaadi kuju, suurust, struktuuri ja võimalikke patoloogilisi muutusi.
- Kasutatakse sageli koos kontrastainega, et eristada kahtlasi piirkondi.
- Põhineb tugeva magnetvälja ja raadiolainete kasutamisel kehas olevate vesinikuaatomite ergutamiseks.
- Tagastatav signaal töödeldakse arvuti abil detailseteks ristlõigeteks (tomogrammideks).
- Enne uuringut võidakse soovitada 4-6 tundi mitte süüa ega juua (eriti kui planeeritakse kontrastainet).
- Tuleb teatada arstile kõikist metallistest implantaatidest, klammidest või südamerütmikahäiretest.
- Rõivad vahetatakse haiglarõivaste vastu, eemaldatakse kõik metallesemed.
- Patsient lebab liuglauaga skanneris, tavaliselt kõhuli.
- Protseduuri ajal on oluline liikumatult püsida (uuring kestab 30–45 minutit).
- Skanner teeb sarju helisid, seetõttu pakutakse patsiendile kõrvatroppe või helisummutavat muusikat.
- Vajadusel manustatakse kontrastaine veenisüstla kaudu, et parandada piltide selgust.
- Prostaadi vähk (kartsinoom): Tavaliselt näha kui paksenenud piirkondi või tuumasid, mis erinevad ümbritsevast koe struktuurist.
- Hea- või pahaloomuline hüperplaasia: Prostaadi suurenemine, mis võib survet avada kusele.
- Põletik (prostatiiit): Kudede täppiline paksenemine või paiste.
- Kistid: Vedelikuga täidetud õõnsused.
- Fibroos: Arpkoe tekke märgid.
- MRI aitab määrata kasvaja ulatust (kas on piirdunud prostaadiga või on levnud ümbritsevatesse kudedesse).
- See on oluline eeskava prostaadi vähkravi (nt kiiritusravi või operatsiooni) planeerimisel.
- Muutuste täpne iseloomustamine võimaldab valida kõige sobivama ravistrateegia.
- Kõrgenenud PSA (prostaadi-spetsiifiline antigeen) tase veretestis.
- Kahtlus prostaadi vähile perearsti või uroloogi füüsilise uuringu (rektaalpalpatsiooni) ajal.
- Urineerimisraskused, sagedane kusemine öösiti või muu alumiste kuseteede sümptomite kompleks.
- Prostaadi vähk diagnoositud biopsia põhjal – MRI tehakse täpsema leviku hindamiseks (stadies määramine).
- Ravi (nt kiiritusravi või operatsiooni) tulemuste jälgimine.
- Uroloog (kuse- ja suguelundite eriarst)
- Onkoloog (kasvajatega tegelev eriarst)
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
6Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!