Kiiresti väsin
Kirjeldus
See on tunne, kus füüsilist või vaimset tegevust tehes tekib väsimustundmus tavapärasest kiiremini või intensiivsemalt, mis sageli takib igapäevaste ülesannete täitmist.
Kiire väsimine tähendab, et organism ei suuda toota piisavalt energiat või seda tõhusalt kasutada, et vastata kehalistele või vaimsetele nõudmistele. See võib olla seotud nii metaboolsete protsesside, südame-veresoonkonna töö, hingamiselundkonna või närvisüsteemiga. Väsimus on tavaline kaitsemehhanism, mis hoiatab keha ülekoormuse eest, kuid pidev või tavapärasest kiirem väsimus võib viidata aluseks olevale terviseprobleemile või elustiilifaktoritele.
- Ebapiisav uni või unehäired
- Pidev stress või ärevus
- Ebatasakaalustunud toitumine või dehidratsioon
- Liigne füüsiline või vaimne koormus ilma piisava puhkuseta
- Istuv eluviis ja füüsilise aktiivsuse puudumine
- Vanusega seotud muutused (nt lihasmassi vähenemine)
- Kliimaks või hormonaalsed kõikumised
- Mõned ravimid (nt antihistamiinid, vere rõhku alandavad ravimid, antidepressandid)
- Anaeemia (rauapuudus või muud tüüpi)
- Kudede hapnikuvarustuse häired (nt südamepuudulikkus, KOPD)
- Kilpnäärme talitlushäired (hüpotüreoos või hüpertüreoos)
- Magestushaigused (nt tsöliaakia, Crohn'i tõbi)
- Krooniline neerupuudulikkus või maksahaigused
- Suhkurtõbi (nt 1. või 2. tüüpi diabeet)
- Pärilikud või autoimmuunsed haigused (nt fibromüalgia, krooniline väsimussyndroom, lupsus)
- Peitvõi kroonilised infektsioonid (nt Ebarr, Lyme'i tõbi)
- Vähk või selle ravimise kõrvaltoimed
- Psüühilised häired (nt depressioon, ärevushäired)
Enne arsti poole pöördumist võid proovida järgmisi meetmeid:
1. Une režiimi parandamine: püüa magada 7-9 tundi ööpäevas, loo regulaarne une graafik ja magamistingimused.
2. Toitumise optimeerimine: söö regulaarselt tasakaalustatud toitu, sisaldades piisavalt valku, tervislikke rasvu ja kompleksseid süsivesikuid. Välti kiireid süsivesikuid ja suurtes kogustes kohvi. Joo piisavalt vett.
3. Füüsilise aktiivsuse taseme kohandamine: alusta regulaarset, kuid mõõdukat liikumist (nt 30-minutiline kõnnak päevas), vältides ülepingutamist. Liikumine parandab vereringet ja vähendab väsimust pikas perspektiivis.
4. Stressi vähendamine: proovi lõõgastustehnikaid (nt sügav hingamine, meditatsioon, jooga) ja planeeri päevas aega meelelahutuseks.
5. Koormuse jaotamine: jaota ülesanded väiksemateks osadeks, võta puhkepause ja õpi ütlema 'ei', kui tunne, et oled ülekoormatud.
6. Alkoholi ja tubakasuitsetamise piiramine: need võivad süvendada väsimust.
Kui need meetmed mõne nädala jooksul oluliselt ei paranda olukorda, on soovitatav pöörduda arsti poole.
- Äkiline, raskust tekitav nõrkus või tuimuses keha ühes osas (võib viidata insuldile)
- Rasked rinnavalud, hingeldus või südame löökide kiirenemine puhkeolekus
- Äkiline vaimse selguse kaotus, segadus või raskused kõne või nägemisega
- Lühialaline teadvusekaotus (minestamine)
- Äkiline, tugev peavalu, mida varem pole tuntud
- Kõrge palavik (>39°C), mis on seotud äkilise nõrkusega
- Väsimus, mis on järjest halvenev ja takistab igapäevast elu, hoolimata puhkusest ja une headusest.
- Kaalulangus ilma põhjuseta või isu kadumine.
- Öine higistamine või palavikud.
- Pidevad või süvenevad lihas- või liigesevalud.
- Nahakahjustused, sügelus või silmade kollakas läige.
- Paisunud lümfisõlmed (nt kaelal, kaenla all).
- Raskused hingamisega vähese koormuse korral või öösel.
- Sügav meeleheide, lootusetunne või mõtted enda kahjustamisest.
- Väsimus, mis on seotud valu või veritsusega uriinis või väljaheites.