Trail Making test

Kirjeldav

Näitaja kohta

Trail Making test on neuropsühholoogiline test, mida kasutatakse tähelepanu, kiire visualse otsingu ja täitvate funktsioonide hindamiseks. Test koosneb kahest osast: osas A tuleb ühendada numbrid ning osas B numbrid ja tähed vaheldumisi, võimalikult kiiresti ning vigadeta.

Funktsioon
  • Testi peamine eesmärk on hinnata indiviidi kognitiivseid funktsioone, eriti fookuseeritud ja jagatud tähelepanu, visuaalse otsingu kiirust, tunnetuse kiirust ja täitvaid funktsioone (nagu planeerimine ja kohanduvus).
Päritolu ja kasutus
  • Testi algne versioon (tuntud kui Partingtoni Jälgede Test) loodi 1930. aastatel. Selle laialdaseks rakendamise viisid USA sõjaväe uuringud (Army Individual Test Battery) teise maailmasõja ajal.
  • Tänapäeval on see üks enim kasutatavaid lühikese kestusega neuropsühholoogilisi teste kliinilises praktikas ja teadusuuringutes.
Ettevalmistus
  • Eriti ettevalmistust testi jaoks pole vaja. Testi saab teha tavalises kabinetis.
  • Eksperimentator selgitab osalejale ülesande ja tagab, et tal oleks hea nähtavus ja mugav istumisasend.
Protseduur
  • Katseisikule antakse pliiats ja paberileht, kus on trükitud ringid numbritega (osa A) või numbrite ja tähtedega (osa B).
  • Osas A tuleb numbrid ühendada kasvavas järjekorras (1-2-3...).
  • Osas B tuleb ühendada numbrid ja tähed vaheldumisi, järgides kasvavat numbrijada ja tähestiku järjekorda (1-A-2-B-3-C...).
  • Osaleja palutakte teha seda võimalikult kiiresti, kuid vea vältimisele tähelepanu pöörates.
  • Mõõdetakse aega (sekundites), mis kulub iga osa lõpetamiseks, ja registreeritakse tehtud vead (nt valede ühenduste tegemine).
Neuroloogilised seisundid
  • Dementsus (nt Alzheimeri tõbi, frontotemporaalne dementsus).
  • Insult või ajutrauma (TBI).
  • Parkinsoni tõbi, multiple skleroos või muud neurodegeneratiivsed häired.
  • Peaaju tumori või muu fokaalkahjustuse olemasolu.
Psühhiaatrilised ja muud seisundid
  • Süva depressioon või ärevus, mis võivad mõjutada kontsentratsiooni.
  • Tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD).
  • Skisofreenia ja muud psühhootilised häired.
  • Alkoholi või uimastite kahjulik tarvitamine.
Normaalsed tegurid, mis võivad mõjutada
  • Vanus: täitmise aeg tavaliselt pikeneb vananedes.
  • Madalam haridustase või vähem kogemust testilaadsete ülesannetega.
  • Väsimus või testi sooritamise ajal tekkiv ärevus.
Kliinilised eesmärgid
  • Kahtlus kognitiivse languse või dementsi suhtes.
  • Neuroloogiliste haiguste (nt insult, trauma, neurodegeneratiivne haigus) mõju hindamine.
  • Psühhiaatriliste häirete (nagu skisofreenia või suur depressioonhoog) kognitiivsete puudujääkide hindamine.
  • Ravivastuse (nt kognitiivse treeningu või ravimite mõju) jälgimine.
  • Eelkõige vanemaealiste tervisekontrollid.
Spetsialistid, kes testi kasutavad
  • Neuroloogid
  • Geriatrid
  • Kliinilised psühholoogid ja neuropsühholoogid
  • Psühhiaatrid
  • Rehabilitatsioonimeditsiini spetsialistid