Stroopi test on lihtne psühholoogiline test, mida kasutatakse ajutöötluse, eriti tähelepanu ja inhibeerimisvõime hindamiseks. Test põhineb Stroopi efektil – nähtusel, kus inimese reaktsiooniaeg aeglustub, kui ta peab reageerima sõna tähendusele, mitte selle värvile. See on kasulik diagnoosimistööriist neuroloogiliste ja psüühiliste häirete avastamisel.

Funktsioon
  • Mõõdab tähelepanu kontrolli ja kognitiivset paindlikkust
  • Hindab inhibeerimisvõimet (võimet ignoreerida segavaid stiimuleid)
  • Kasutatakse ajukahjustuste, dementse, ADHD ja muude seisundite hindamisel
Päritolu
  • Testi arendas psühholoog John Ridley Stroop 1935. aastal
  • Põhineb nn Stroopi efektil
  • On üks enim kasutatavaid neuropsühholoogilisi teste
Protseduur
  • Testis antakse katseisikule näha värvusõnu (nt 'punane', 'roheline'), mis on trükitud nimetatud värvist erineva värviga.
  • Isiku ülesandeks on nimetada sõna trükivärvi, mitte lugeda sõna enda.
  • Mõõdetakse reaktsiooniaega ja registreeritakse vead.
  • Testi võib sisaldada mitut erinevat etappi (nt värvinimed samas värvis, värvinimed erinevas värvis).
Mida võivad näidata pikenemise reageerimisaeg ja/või suur hulk vigu?
  • Tähelepanu- ja kontsentratsioonihäired (nt ADHD)
  • Eesajukahjustused või dementstõved (nt Alzheimeri tõbi)
  • Mõned psüühikahäired (nt skisofreenia, depressioon)
  • Agingutegevus või väsitus
  • Psühhoaktiivsete ainete (alkohol, narkootikumid) mõju
Peamised rakendusvaldkonnad
  • Kognitiivsete funktsioonide rutiinülevaatus (eriti vanematel patsientidel)
  • Kahtlus eesaju kahjustuse, insuldi või dementsuse korral
  • Tähelepanuhäirete (nt ADHD) diagnoosimine ja jälgimine
  • Mõnede psüühikahäirete (skisofreenia) neuroloogiliste aspektide hindamine
  • Uurimused, kus on oluline mõõta inhibeerimisvõimet
Spetsialistid, kes testi tavaliselt tellivad või viiwad läbi
  • Kliiniline psühholoog
  • Neuroloog
  • Psühhiaater
  • Neuropsühholoog

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!