Pneumatiline kompressiooniplettismograafia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Pneumatiline kompressiooniplettismograafia on mittemeetod, mis hindab jäsemete venoosset (veenidest pärinevat) verevarustust. See on oluline funktsionaalne uuring, mida kasutatakse peamiselt sügavate veenide tromboosi (GVT) diagnoosimiseks ning veenide klapi funktsiooni ja üldise vereringe tõhususe hindamiseks.

Mis on pneumatiline kompressiooniplettismograafia?

Funktsioon ja eesmärk

Hindab sügavate ja pinnaste veenide läbilaskvust ning klapide tööd.
Mõõdab jäseme mahtu muutust (plettismograafia) enne ja pärast ajutist venoosse vereringe blokeerimist manseti abil.
Annab olulist teavet veresoonte tervise ja võimalike patoloogiate, nagu veenide tromboos või veenide ebapiisavus, kohta.

Uuringu tüüp ja rakendus

Funktsionaalne, mitteseotud radiatsiooniga diagnostiline uuring.
Peamiseks kasutusvaldkonnaks on kahtluse korral sügavate veenide tromboosi (SVT) välistamine või kinnitamine.
Kasutatakse ka veenide ebapiisavuse ja kronotroofsete haavade hindamisel.

Uuringu käik ja ettevalmistus

Protseduur

Patsient asetatakse lamava või istuvasse asendisse, harilikult selili.
Jäsemele (sageli säärele) paigaldatakse spetsiaalne mõõdulint või elektroodid mahtu registreerimiseks.
Jäseme ümber, tavaliselt reie või sääre juures, paigaldatakse pneumaatiline mansett, mida pärast põhirõhu saavutamist kiiresti tühjendatakse.
Seade registreerib jäseme mahu kiiret suurenemist (täitumise kiirust) pärast manseti tühjendamist, mis kajastab arteriaalset sissevoolu, ning järgnevat aeglasemat mahu vähenemist, mis sõltub veenidest väljavoolu efektiivsusest.
Tulemused kuvatakse graafikuna (plettismogramm) ja analüüsitakse.

Ettevalmistus

Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja.
Soovitatav on selge riietus, mis ei takista jäseme ümber manseti paigaldamist.
Enne uuringut tuleks välti tubakatoodete tarbimist, kuna nikotiin võib mõjutada veresoonte tonust.
Oluline on teavitada arsti kõigist kasutatavatest ravimitest, eriti verihüübivust mõjutavatest.

Mida näitavad pneumatilise kompressiooniplettismograafia tulemuste muutused?

Väljavoolu aeglustumine või puudulikkus

Sügavate veenide tromboos (SVT): Veresoonte osaline või täielik ummistus takistab normaalset vere väljavoolu, mis väljendub graafikul mahu aeglase langusena.
Krooniline venoosne ebapiisavus: Kahjustunud või nõrgenenud veeniklapid ei suuda tõhusalt verd tagasi südamesse pumpa, põhjustades vere tagasivoolu (refluksi) ja venoosset stagmatisooni.
Välisne kokkusurumine (nt kasvaja poolt): Väline surve veenidele võib takistada vere väljavoolu.

Muud olulised leidmised

Segatud arteriaalsed-venoossed häired: Uuring võib aidata eristada peamiselt arteriaalset (sissevoolu) ja venoost (väljavoolu) komponenti.
Operatsioonijärgne jälgimine: Võib hinnata trombolüüsi või teiste sekkumiste efektiivsust veenide läbilaskvuse taastamisel.

Indikatsioonid: millal tehakse pneumatilist kompressiooniplettismograafiat?

Peamised kaebused ja sümptomid

Jäseme (sääre, reie) püsiv valu, tundlikkus või turse, eriti ühepoolne.
Jäsemekuumus, punetus või nahavärvi muutus.
Kahtlus sügavate veenide tromboosi (SVT) suhtes, näiteks postoperatiivselt või pikaajalisel liikumatusel.
Kroonilised jalavalu, sääre raskustunne ja öised krambid, mis viitavad venoosele ebapiisavusele.
Kroonilised, halesti paranevad haavad (kroonilised venoossed haavad) säärel.

Spetsialistid, kes võivad uuringu ette kirjutada

Vaskulaarkirurg (veresoontekirurg): Peamine spetsialist veenihaiguste diagnostika ja ravi korraldamisel.
Fleboloog: Veenidehaiguste eriarst.
Internist või perearst: Esmase diagnostika ja kahtlusega patsientide suunamisel.
Hematoloog: Kui on seotud veritsus- või hüübimishäiretega.