Pneumatiline kompressiooniplettismograafia
Pneumatiline kompressiooniplettismograafia on mittemeetod, mis hindab jäsemete venoosset (veenidest pärinevat) verevarustust. See on oluline funktsionaalne uuring, mida kasutatakse peamiselt sügavate veenide tromboosi (GVT) diagnoosimiseks ning veenide klapi funktsiooni ja üldise vereringe tõhususe hindamiseks.
Kus seda uuringut tehakse?
- Hindab sügavate ja pinnaste veenide läbilaskvust ning klapide tööd.
- Mõõdab jäseme mahtu muutust (plettismograafia) enne ja pärast ajutist venoosse vereringe blokeerimist manseti abil.
- Annab olulist teavet veresoonte tervise ja võimalike patoloogiate, nagu veenide tromboos või veenide ebapiisavus, kohta.
- Funktsionaalne, mitteseotud radiatsiooniga diagnostiline uuring.
- Peamiseks kasutusvaldkonnaks on kahtluse korral sügavate veenide tromboosi (SVT) välistamine või kinnitamine.
- Kasutatakse ka veenide ebapiisavuse ja kronotroofsete haavade hindamisel.
- Patsient asetatakse lamava või istuvasse asendisse, harilikult selili.
- Jäsemele (sageli säärele) paigaldatakse spetsiaalne mõõdulint või elektroodid mahtu registreerimiseks.
- Jäseme ümber, tavaliselt reie või sääre juures, paigaldatakse pneumaatiline mansett, mida pärast põhirõhu saavutamist kiiresti tühjendatakse.
- Seade registreerib jäseme mahu kiiret suurenemist (täitumise kiirust) pärast manseti tühjendamist, mis kajastab arteriaalset sissevoolu, ning järgnevat aeglasemat mahu vähenemist, mis sõltub veenidest väljavoolu efektiivsusest.
- Tulemused kuvatakse graafikuna (plettismogramm) ja analüüsitakse.
- Erilist ettevalmistust enamasti ei vaja.
- Soovitatav on selge riietus, mis ei takista jäseme ümber manseti paigaldamist.
- Enne uuringut tuleks välti tubakatoodete tarbimist, kuna nikotiin võib mõjutada veresoonte tonust.
- Oluline on teavitada arsti kõigist kasutatavatest ravimitest, eriti verihüübivust mõjutavatest.
- Sügavate veenide tromboos (SVT): Veresoonte osaline või täielik ummistus takistab normaalset vere väljavoolu, mis väljendub graafikul mahu aeglase langusena.
- Krooniline venoosne ebapiisavus: Kahjustunud või nõrgenenud veeniklapid ei suuda tõhusalt verd tagasi südamesse pumpa, põhjustades vere tagasivoolu (refluksi) ja venoosset stagmatisooni.
- Välisne kokkusurumine (nt kasvaja poolt): Väline surve veenidele võib takistada vere väljavoolu.
- Segatud arteriaalsed-venoossed häired: Uuring võib aidata eristada peamiselt arteriaalset (sissevoolu) ja venoost (väljavoolu) komponenti.
- Operatsioonijärgne jälgimine: Võib hinnata trombolüüsi või teiste sekkumiste efektiivsust veenide läbilaskvuse taastamisel.
- Jäseme (sääre, reie) püsiv valu, tundlikkus või turse, eriti ühepoolne.
- Jäsemekuumus, punetus või nahavärvi muutus.
- Kahtlus sügavate veenide tromboosi (SVT) suhtes, näiteks postoperatiivselt või pikaajalisel liikumatusel.
- Kroonilised jalavalu, sääre raskustunne ja öised krambid, mis viitavad venoosele ebapiisavusele.
- Kroonilised, halesti paranevad haavad (kroonilised venoossed haavad) säärel.
- Vaskulaarkirurg (veresoontekirurg): Peamine spetsialist veenihaiguste diagnostika ja ravi korraldamisel.
- Fleboloog: Veenidehaiguste eriarst.
- Internist või perearst: Esmase diagnostika ja kahtlusega patsientide suunamisel.
- Hematoloog: Kui on seotud veritsus- või hüübimishäiretega.
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
4Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!