Viirusne konjunktiviit
Kirjeldus
Viirusne konjunktiviit on silmakesta põletik, mida põhjustavad viirused. See on üks levinumaid silmapõletike, mis on kergesti nakkav ja võib levida nii otsese kokkupuute kui ka kaudu toodetega. Kuigi haigus võib olla ebamugav, on see enamasti kahjutu ja laheneb iseenesest.
Viirusne konjunktiviit ehk silmakesta põletik on silma välimise kile – konjunktiivi – äge põletikuline seisund. Konjunktiiv katab silmamuna valget osa ja sisemised laugude pinnad. Viirused, peamiselt adenoviirused, tungivad konjunktiivi rakku ja põhjustavad põletikureaktsiooni, mis avaldub iseloomulike sümptomitena nagu punetus, paistetus ja eritiste teke. Haigus on väga nakkav ning sageli esineb epideemiatena lasteasutustes, koolides või peres.
- Silmade intensiivne punetus (eriti konjunktiivil)
- Veesed või limased eritised, mis võivad hommikul kleepuda laugudele
- Silmade kipitamine ja kirme
- Tunne, nagu oleks silmas liiva või võõrkeha
- Valgustundlikkus (fotofoobia)
- Mõõduk silmavalu
- Enneaegne kõrvade ees lümfisõlmede suurenemine
- Ninaühenduse ummistus või nohu (tihti adenoviiruse korral)
- Vähene palavik või üldine väsimus
Peamiseks põhjuseks on viirusinfektsioon, millest umbes 65-90% juhtudest on adenoviirused. Teised viirused, nagu herpes simplex, varitsella-zoster või enteroviirused, võivad samuti konjunktiviiti põhjustada. Nakkuse saab: 1) Otsese kokkupuute teel haigega (näiteks kätega silmade hõõrumine). 2) Kaudselt nakkuvaid esemeid kasutades (näiteks käterätik, riided, silmatilgad, kosmeetika). 3) Tilgakeskkonnas (köhimise või aevastamise ajal). Risk on suurem tihedas suhtluses olevates kollektiivides ning kehva isikliku hügieeni korral.
Arst (enamasti silmaarst või perearst) seab diagnoosi peamiselt kliinilise vaatluse põhjal, hoolikalt analüüsides sümptomeid ja nende arengut. Tavaliselt pole täiendavaid teste vaja. Kui haigus on eriti raske, pikaajaline või kahtlus bakteriaalse ülekatte tekke osas, võib arst võtta konjunktiivist nõrpuuproovi viiruse või bakteri tuvastamiseks laboratoorsete meetoditega. Oluline on eristada viirusset konjunktiviiti bakteri põhjustatud, allergilise või kuivade silmade põletikust, kuna nende ravi erineb oluliselt.
Spetsiifilist ravi, mis hävitaks viirust, enamikul juhtudel ei ole. Ravi on suunatud sümptomite leevendamisele ja tüsistuste vältimisele: 1) Külmad kompressid vähendavad paistetust ja kipitamist. 2) Silma niisutavad "kunstpisarad" (näiteks hüaluroonhappe põhised preparaadid) leevendavad kuivust ja ebamugavust. 3) Antibiootikumidest silmatilgad on mõttekad ainult bakteriaalse infektsiooni korral ja ei mõju viirustele. 4) Oluline on hoida head isiklikku hügieeni (sagedane käte pesemine, isiklike esemete eraldamine), et haigust edasi ei kantaks. Haigus kestab tavaliselt 1-2 nädalat ja laheneb iseseisvalt.
Konsulteerige arstiga, kui teil on silmapõletiku sümptomid, et saada täpne diagnoos. HOIATUSMÄRGID, mis nõuavad KIIRET arstikonsultatsiooni: 1) Tugev valu silmas või peavalud. 2) Nägemise järsk halvenemine või udususe tunne. 3) Valgustundlikuse tugevnemine. 4) Silmamuna liikumise valulikkus. 5) Looje või kaasasündinud süsteemhaiguste (näiteks herpes) kahtlus. Samuti tuleks arsti juurde pöörduda, kui sümptomid ei vähene 7-10 päeva jooksul või halvenevad, või kui haige on väikelaps.