Tseliaakia
Kirjeldus
Tseliaakia on püsiv autoimmuunne haigus, mida põhjustab gluteeni sallimatus. See on mitte lihtsalt toiduallergia, vaid tõsine seisund, kus gluteeni tarbimine põhjustab immuunsüsteemi reaktsiooni, mis kahjustab peensooli limaskesta ja takib toitainete omastamist. Õigeaegne diagnostika ja rangelt järgitav gluteenivaba dieet on olulised täielikuks taastumiseks ja tüsistuste vältimiseks.
Tseliaakia on krooniline autoimmuunhaigus, mida iseloomustab gluteeni (leiu- ja rukkiliist leiduv valk) sallimatuse põhjustatud peensooli limaskesta põletikuline reaktsioon. Kui tseliaakiaga inimene tarbib gluteeni, aktiveerub tema immuunsüsteem ja ründab peensooli limaskesta viile, mis on väikesed sõrmejad väljasopistised, mis suurendavad toitainete imendumispinda. Viilide kahjustumine ja lamenemine viib toitainete, vitamiinide ja mineraalainete halva omastamiseni, mis võib põhjustada alatoitumust ja mitmesuguseid terviseprobleeme. Erinevalt toiduallergiast ei kao tseliaakia ajaga ja see nõuab eluaegset gluteenivaba dieeti.
- Püsiv või korduv kõhulahtisus
- Kõhu paisumine ja gaasid
- Kõhuvalu või krambid
- Halvustunud isu
- Oksendamine (eriti lastel)
- Rasvane, halvasti löhnav väljaheide
- Pidev väsimus ja nõrkus
- Raudpuudulikkuse tõttu põhjustatud aneemia
- Kaalulangus (täiskasvanutel) või kasvupeetus (lastel)
- Luude nõrkus või osteoporoos (kaltsiumi ja D-vitamiini puudus)
- Hambaemaili defektid
- Nahaväljendid, nagu dermatitis herpetiformis (sügelev lööve)
- Peavalu ja tasakaaluhäired
- Hormonaalhäired või viljatuse probleemid
- Muutused meeles ja tujus, ärrituvus
Tseliaakia põhjustab gluteeni tarbimine vastuvõtlikel indiviididel, kellel on geneetiline eelsoodumus. Peamised põhjused ja riskitegurid on:
- Geneetika: Valdaval enamikul haigetest on geenid HLA-DQ2 või HLA-DQ8. Siiski ei pruugi kõik nende geenide kandjad haigestuda.
- Gluteen: Haigust käivitab gluteeni sisaldavate teraviljade (nisu, oder, rukis) tarbimine.
- Autoimmuunreaktsioon: Immuunsüsteem tunneb gluteeni osa (gliadiini) kui ohtu ja toodab antikehi, mis ründavad nii gluteeni kui ka peensooli limaskesta enda kude.
- Keskkonnategurid: Mõned infektsioonid (nt rotaviirus), imetamise mustrid või muud keskkonnamõjud võivad mängida rolli haiguse tekkimisel sobivas geneetilises taustal.
- Peresoo: Ligikaudu 10% tseliaakia põdevate lähedastest sugulastest võib samuti haigestuda.
- Teised autoimmuunhaigused: Türeoidiidi, 1. tüüpi diabeedi või autoimmuunse maksahaigusega patsientidel on suurem risk.
Tseliaakia diagnoosimine on oluline, et vältida tüsistusi. Diagnostika hõlmab mitmeetapilist protsessi, mida tuleb alustada GLUTEENI SISALDAVA DIEEDI JUURESOLEKUL. Kui dieet on juba alustatud, võivad tulemused olla ebatäpsed.
1. Esmane uuring: Arst hindab sümptomeid, perehaiguste ajalugu ja teeb füüsilise uuringu.
2. Veretestid: Esmased uuringud on gluteenispetsiifiliste antikehade (nt tTG-IgA, EMA-IgA) ja kogu IgA taseme määramine veres. Need testid on kõige tundlikumad ja spetsiifilisemad.
3. Kuldne standard – endoskoopia ja biopsia: Kui veretestid on positiivsed või kahtlused on tugevad, viiakse läbi ülemise seedetrakti endoskoopia. Protseduuri ajal võetakse peensoolist väike koeproov (biopsia), mida uuritakse mikroskoobiga viilide kahjustuse tuvastamiseks.
4. Geneetiline testimine: HLA-DQ2 ja HLA-DQ8 geenide puudumine välistab praktiliselt tseliaakia, kuid nende olemasolu ei kinnita haigust.
Tseliaakia ainsaks tõhusaks ravimeetodiks on range eluaegne gluteenivaba dieet. See tähendab kõigi nisu, rukise, odra ja nende tuletiste (nt mall, veiniäädikas või teatud täidised) täielikku väljajätmist toidust.
- Dieedi alused: Dieedil on lubatud liha, kala, munad, piimatooted, puu- ja köögiviljad, kaunviljad, pähklid, seemned ning gluteenivabad teraviljad nagu riis, mais, hirss, tatra, kiinoa ja amarant.
- Dieedinõustamine: Diagnoosimise järel on oluline saada gluteenivaba dieedi alane nõustamine toitumisspetsialistilt (dietoloog), et tagada tasakaalustatud toitumine ja vältida toitainete puudulikkust.
- Järelvalve: Patsiendil on vaja regulaarset järelvalvet arsti poolt, et jälgida sümptomite taandumist, biopsia paranemist ja antikehade taseme langust veres.
- Toetusteraapia: Vajadusel võidakse määrata vitamiini- ja mineraalilisa (nt raud, foolhape, B12-vitamiin, D-vitamiin, kaltsium).
- Oluline on tähelepanelikkus: Gluteen võib peituda ka näiteks maitseainedes, kosmeetikas või ravimites, mistõttu on vaja lugeda tootekirjeldusi hoolikalt.
Pöörduge arsti poole, kui teil või teie lapsel on mõni järgmistest murettekitavatest sümptomitest, eriti kui need on püsivad või korduvad:
- Kiireloomulised märguanumid ("punased lipud"): Pikaajaline või raske kõhulahtisus; oluline kaalulangus ilma selge põhjuseta; sügav nõrkus ja alatoitumuse märgid.
- Püsivad seedehäired: Üle kahe nädala kestvad kõhuvalu, paisumine või lahtisus.
- Tüsistuste sümptomid: Raudpuudusest põhjustatud aneemia (väsimus, kahvatus), luumurdude sagedamine, püsivad nahalööbed või viljatuse probleemid seletamatu põhjusega.
- Peresoo: Kui teie lähisugulastel on tseliaakia, tuleks kaaluda sümptomiteta oleku korralgi läbivaatamist.
Ärge alustage gluteenivaba dieeti enne arsti juurde pöördumist, sest see võib muuta diagnoosi keeruliseks.