Alfa-1-antitripsiin roojas

Kvantitatiivne · mg/g

Normaalsed väärtused

Alfa-1-antitripsiin roojas normid

Üldine

Tervetel täiskasvanutel on alfa-1-antitripsiini tase rooas tavaliselt alla 50 mg/dL või alla 0,5 mg/g (sõltuvalt labori meetodist).

Mehed

Normivahemik on sama nii meestel kui naistel.

Naised

Normivahemik on sama nii meestel kui naistel.

Näitaja kohta

Alfa-1-antitripsiini test roojas on laboratoorset uuring, millega määratakse alfa-1-antitripsiini valgu sisaldust rooas. Seda testi kasutatakse soole verejooks või põletikku kaudselt hindamiseks, eriti krooniliste põletikuliste soolehaiguste puhul.

Mis on Alfa-1-antitripsiin roojas?

Funktsioon

Alfa-1-antitripsiin on maksas toodetav valk, mis pärsib ensüüme, nagu tripsiin, mis lagundavad kudesid.
Rooas leiduva alfa-1-antitripsiini tase peegeldab soolte limaskesta läbilaskvust ja võib olla kaudne marker soole põletikule või verejooksule.

Päritolu

See valk verest võib soolestiku limaskonna kahjustuse korral pääseda soole ja sealt edasi rooasse.
Seetõttu on selle tõus rooas seotud soole verejooksu või suurenenud läbilaskvusega (nt põletiku korral).

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Uuringuks kogutakse spetsiaalsesse anumasse väike kogus rooasid.
Proovi tuleb laborisse toimetada võimalikult kiiresti, vastavalt labori juhistele.
Enne proovi kogumist on oluline rääkida arstiga võttaolevate ravimite kohta, mis võivad tulemust mõjutada.

Kõrgenenud Alfa-1-antitripsiin roojas

Peamised põhjused

Kroonilised põletikulised soolehaigused (nt Crohn'i tõbi, haavandlik koliit)
Soole infektsioonid (nt bakteriaalsed või parasiitsed)
Soole limaskonna kahjustused (nt tsöliaakia, varajane haavandid)
Maksahaigused, mis mõjutavad valgu tootmist

Muud tegurid

Raske soole verejooks
Soolevähk
Suurenenud soole läbilaskvus muude põhjuste tõttu

Madal Alfa-1-antitripsiin roojas

Võimalikud põhjused

Kaasasündinud alfa-1-antitripsiini puudulikkus (haruldane põhjustaja)
Raske maksakahjustus, mis vähendab valgu sünteesi
Testi tulemust võivad moonutada proovi ebaõige kogumine või transport.

Indikatsioonid: millal tehakse seda uuringut?

Kliinilised olukorrad

Kroonilise kõhulahtisuse, vere või lima rooas põhjuste selgitamisel
Krooniliste soolehaiguste (nt Crohn'i tõbi) aktiivsuse hindamisel ja ravitulemuse jälgimisel
Kaudse soole verejooksu või põletiku kahtlusel, kui teised uuringud on ebaselged

Spetsialistid

Uuringu võib tellida gastroenteroloog või perearst.
Tulemuste tõlgendamisel võib osaleda ka internist või hematoloog.

Seotud uuringud

Seotud haigused

Tsüstiline fibroos 90% Crohni tõbi 75% Haaviline koliit (Colitis ulcerosa) 70% Divertikuliit 65% Divertikuloos 60% Tseliaakia 55% Laktoositalumatus 50% Toidutalumatus 45% Toiduallergia 45% Gastroenteriit (Gastroenteritis) 40%

Otsi näitajat

Alfa-1-antitüüpsini fenotüüp 11-dehidrotromboksaani B2 11-deoksükortisool 13q deletsiooni uuring 14-3-3 valk CSF-is 16-alfa-hüdroksüestron 17-alfa-hüdroksüprogesteroon 17-hüdroksüprogesteroon 1q amplifikatsiooni uuring 2-hüdroksüestrioon 2-metoksüestron 2-tunnine glükoositaluvuse test 216 toidu intolerantsuse uuring 24 tunni uriinikreatiinini tase 24-tunnine Holteri monitorimine 24-tunnine pH-meetria 24-tunnine uriinalbumiin 24-tunnine uriini fosfor 24-tunnine uriini kaalium 24-tunnine uriini tsüstiin