Trombotsüütide mikropartiklid

Kvantitatiivne · particles/µL

Normaalsed väärtused

Trombotsüütide mikropartiklide normid
Üldine
Universaalset rahvusvaheliselt tunnustatud normivahemikku ei ole, kuna tulemused sõltuvad oluliselt kasutatavast analüüsimeetodist (nt voolutsütomeetria). Üldiselt peetakse tervetel inimestel normaalseks madalat mikropartiklide taset. Näiduväärtused võivad olla näiteks alla 10⁶ osakest milliliitri veres, kuid konkreetsed viitväärtused tuleb hinnata kohaliku labori andmetel.
Mehed
Olulist soopõhist erinevust ei ole tuvastatud.
Naised
Olulist soopõhist erinevust ei ole tuvastatud.

Näitaja kohta

Trombotsüütide mikropartiklid on mikroskoopilised membraanist moodustised, mis vabanevad aktiveerunud või hävivatelt trombotsüütidelt. Need osalevad oluliselt veresulami, põletiku ja rakkudevahelise suhtluse protsessides ning nende tase veres võib olla marker mitmete haiguste, nagu tromboos, ateroskleroos või autoimmuunhäired, korral.

Funktsioon
  • Osalevad veresulami kaskaaadi käivitamises ja kiirendamises.
  • Kandevad bioaktiivseid valke ja geene, võimaldades rakkudevahelist signaaliedastust.
  • Seotud põletikuliste ja immuunvastuste protsessidega.
Päritolu ja struktuur
  • Tekivad trombotsüütide membraani paksenemisel ja pungumisel aktiveerumise või apoptoosi (programmeeritud rakusurma) tulemusena.
  • Väikesed (0,1–1 μm läbimõõduga), kuid säilitavad membraani retseptorid ja tsütoskeleti komponente.
  • Nende pinnal on fosfatidüülseriini ja teisi prokoagulatoosseid fosfolipiide.
Protseduur
  • Uurimiseks võetakse vereproov tavaliselt kubituarse veeni kaudu.
  • Proovi stabiliseerimiseks kasutatakse tsitraadi või muid koagulatsiooni inhibiitore sisaldavaid torukesi.
  • Analüüs viiakse läbi spetsiaalsete meetoditega, näiteks voolutsütomeetria (kõige levinum), mikropartikli loendamine või ELISA-testid, et tuvastada ja kvantifitseerida partiklid nende membraanimarkerite (nt CD41, CD61) alusel.
  • Tulemused väljendatakse tavaliselt partiklite arvuna mikrolitris või milliliitris veres.
Ettevalmistus
  • Uurimine ei nõua tavaliselt erilist ettevalmistust, nagu näiteks paastumist.
  • Oluline on teatada ravimite tarbimisest, eriti aspiriini või teiste trombotsüütide funktsiooni mõjutavate preparaatide kohta.
  • Füüsiline koormus või stress enne verevõttu võib tulemusi mõjutada.
Trombotilised ja kardiovaskulaarsed haigused
  • Äge südamelihase infarkt või insult
  • Sügav veenitromboos
  • Ateroskleroos ja koronaarne haigus
  • Dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon (DIVK)
Põletikulised ja autoimmuunhaigused
  • Reumatoidartriit
  • Süstemaarne erütematoosne lupus (SLE)
  • Sepsis (vereümbrus)
  • Krooniline põletik
Muud seisundid
  • Maliignsed kasvajad (vähid)
  • Suhkurtõbi (diabeet)
  • Nefrotiline sündroom
  • Trombotsüttoosia (trombotsüütide arvu suurenemine)
Peamised põhjused
  • Trombotsütopeenia (vähenenud trombotsüütide arv veres)
  • Mõned kaasasündinud trombotsüütide funktsioonihäired
  • Mõned ravimid, mis pärsivad trombotsüütide aktiveerumist
Kliiniline tähtsus
  • Madala taseme kliniline tähendus on vähem uuritud kui kõrgenenud taseme oma.
  • Võib viidata trombotsüütide vähesele tootmisele või mineraalsele aktiivsusele.
Peamised meditsiinilised olukorrad
  • Kahtlus tromboemboliliste sündmuste (nt tromboos, emboolia) korral, eriti kui tavapärased koagulatsioonitestid on normaalpiirides.
  • Põletikuliste või autoimmuunhaiguste (nt SLE, reumatoidartriit) aktiivsuse hindamine ja seire.
  • Kardiovaskulaarsete riskitegurite ja ateroskleroosi progressiooni hindamine.
  • Mõnede vähivormide (nt müeloom) või septilise šoki diagnoosimine ja prognoosi hindamine.
Kes tellib ja analüüsib?
  • Uuringut võib tellida ja tulemusi interpreteerida **hematoloog** (verehaiquste eriarst).
  • Sagedased tellijad on ka **kardioloog** (südamearst), **reumatoloog** või **intensiivravi** eriarstid.