Silmakesta vähk (Carcinoma corneae)
Kirjeldus
Silmakesta vähk on haruldane, kuid potentsiaalselt sokeeriv kasvaja, mis areneb silma kaitsevas välimises kihis – sarvikus. See on üldiselt mitteinvasiivne ja edasikanduv, kuid selle õigeaegne tuvastamine ja ravi on kriitilised silma ja nägemise säilitamiseks. See erineb silma muudest kasvajatest, kuna see on kohalik ja areneb otse sarvikukoe pinnalt.
Silmakesta vähk (Carcinoma corneae) on epidermoidne kasvaja, mis on seotud sarvikuepiteeli rakkude ebanormaalse kasvuga. See kuulub pigem spinoceellularse kartsinoomi kategooriasse. Erinevalt kaasasündinud sarviku pahaloomulisest kasvajast (näiteks melanroomist), kujuneb see kaasasündinud pahaloomuline kasvaja sageli väliskeskkonna tegurite mõjul (nagu UV-kiirgus). Kasvaja algab tavaliselt silma limaskesta ja sarviku piiril (limaskesta-sarviku äärel), võib levida sarviku keskele ja takistada nägemist ning põhjustada sarvi haavumist.
- Silma ärritus, punetus või võõrkehatunne (nagu liivaterad silmas).
- Väike kõva või sooneline moodustis sarvi limaskesta-sarviku äärel (tavaliselt nina pool).
- Kergelt udune nägemine sellel alal.
- Valguse tundlikkuse suurenemine (foto foobia).
- Silmavalude suurenemine.
- Silmast veevool või eritiste teke.
- Kasvaja visuaalne suurenemine, muutudes roosakamaks või veresoontega.
- Nägemise järsk langus, eriti kui kasvaja katab sarvi keskmist osa (pupilli).
- Sarviku haavumine või selle läbipaistvuse vähenemine.
Silmakesta vähk on seotud pikaajalise UV-kiirguse kokkupuutega ja teatud viirustega. Peamised riskitegurid:
- Pikk UV-kiirguse kokkupuude: Eriti päikesevalgusele ilma kaitseprillideta (näiteks põllumehed, kalurid, mägironijad).
- Inimese papilloomiviirus (HPV): Mõned tüved võivad soodustada sarvi epiteeli ebanormaalset kasvu.
- Vanus ja so: Sagedamini esineb vanematel meestel.
- Immunosupressioon: Nõrgenenud immuunsus (nt pärast organisiirdamist).
- Krooniline silmakahjustus või põletik: Näiteks pikaajaline konjunktiviit või trauma.
- Geneetiline eelsoodumus: Harvadel juhtudel.
Silmakesta vähka diagnoositakse silma põhjaliku uuringu käigus:
1. Biomikroskoopia (pilpa lambi abil uuring): See on peamine meetod. Oftalmoloog uurib suurendusega sarvikut, et näha kasvaja täpseid piire, struktuuri ja veresoonte olemasolu.
2. Sarvi topograafia: Kaardistab sarviku pinnakõverust ja paksust, et hinnata kasvaja mõju.
3. Optiline koherentne tomograafia (OCT): Võimaldab näha kasvaja sügavust ja seda, kas see on tunginud sarviku sügavamasse kihidesse.
4. Tsütoloogiline uuring või biopsia: Kasvajast kudude proovi võtmine (biopsia) on kuldstandard diagnoosi kinnitamiseks. Proovi analüüs mikroskoobiga näitab kasvajarakkude tüüpi ja raskusastet.
Ravi eesmärk on täielikult eemaldada kasvaja, säilitada silma läbipaistvus ja võimalikult hea nägemine. Meetodid sõltuvad kasvaja suurusest, asukohast ja invasiivsusest:
- Kirurgiline eemaldamine (eksitsioon): Väikeste kasvajate puhul eemaldatakse kasvaja koos väikese tervete kudude varuga. Seejärel tehakse sageli sarviku osaline siirdamine (lamellaarne keratoplastika), et taastada sarviku läbipaistvus.
- Külmutusravi (krioterapia): Kasutatakse kirurgilise eemaldamise järel ülejäänud rakkude hävitamiseks.
- Silmapinnale rakendatavad ravimid: Mõned juhtudel kasutatakse kemoterapeutilisi silmatilppe (nt Mitomütsiin-C) või immunomodulaatoreid pärast operatsiooni, et vähendada taastumise ohtu.
- Interferooni ravim: Mõnikord rakendatakse lokaalselt kasvaja vähendamiseks.
- Täielik sarviku siirdamine (penetreeriv keratoplastika): Vajalik suurte või sügavale tunginud kasvajate korral, kus kogu sarvik tuleb asendada doonori sarvikuga.
Pärast ravi on vaja regulaarseid jälgimisvisiite oftalmoloogi juures, et jälgida võimalikku taastumist.
Olge tähelepanelik järgmiste hoiatusmärkide suhtes:
- Püsiv silmaärritus, punetus või valu, mis ei kao iseravimitega mõne päeva jooksul.
- Sarvikul märgatav kasvav moodustis, laik või udu, eriti kui see asub sarvi serval.
- Selge põhjuse või traumata järsk nägemise halvenemine ühes silmas.
- Pidev võõrkehatunne või valgustundlikkus.
Kui teil on mõni riskitegur (pikk UV-kiirguse kokkupuude), on soovitatav teha regulaarseid silmaülevaatusi oftalmoloogi juures. Ärge oodake, kuni sümptomid halvenevad – silmakesta vähki on varases staadiumis palju lihtsam ja edukamalt ravida.