Rosacea
Kirjeldus
Rosacea on levinud põletikuline nahahaigus, mis mõjutab enamasti nägu ja avaldub punetuse, punaste laikude ning väikeste punaste viltude või täppidena. See on krooniline seisund, mis tavaliselt progresseerub ajapikku, kuid õige raviga on selle sümptomeid võimalik tõhusalt kontrollida ja elukvaliteeti parandada.
Rosacea on krooniline, sageli paheseisev põletikuline nahahaigus, mis peamiselt mõjutab näonaha keskosa (põse, nina, otsaesine ja lõua). Haiguse puhul toimub naha veresoonte dilatsioon (laiendus) ja põletikuline reaktsioon, mis põhjustab iseloomulikke sümptomeid. Haigus võib mõjutada ka silmi (okulaarne rosacea). Kuigi rosacea sarnaneb mõnel määral aknega, on tegu erineva haigusega, mis nõuab spetsiifilist ravistrateegiat. Haigus võib oluliselt mõjutada inimese enesetunnet ja elukvaliteeti.
- Püsiv punetus näo keskosas, mis võib muutuda intensiivsemaks (flushing).
- Nahk muutub tundlikuks, võib esineda kipitust, kuumustunnet või pistetunde.
- Nähtavad, laienenud väikesed veresooned (telangiektaasiad).
- Punased viltud, täpid või täppidena ilmsed pisikesed (papuloosed või pustuloosed) lööbed.
- Naha paksenemine, eeskätt ninal (rhinophyma), mis on harvem esinev meessoost patsientidel.
- Silmade tursus, kuivus, ärritus, punetus või valgustundlikkus (okulaarne rosacea).
- Naha karedus või tursus (ödeem).
Rosacea täpset põhjust ei tunta. Arvatakse, et tegemist on mitmefaktorilise haigusega, kus osalevad nii geneetiline eelsoodumus, immuunsüsteemi reageerimise häired, veresoonte reaktiivsuse muutused kui ka keskkonnategurid. Levinud käivitavad tegurid (trigerid) on päikesevalgus, vaimne stress, kuumus või külm, vürtsikas toit, alkohol, kuumad joogid ja mõned kosmeetikaained. Haiguse esinemine on sagedasem naistel ja 30–50-aastastel valgenahalistel inimestel.
Rosacea diagnoosib tavaliselt dermatoloog põhinedes visuaalsele nahauuringule ja haigusloo analüüsile. Eri vormide (erythematotelangiektaatiline, papulopustuloosne, phymatoosne või okulaarne) tuvastamiseks pole spetsiaalseid laboratoorseid teste. Loodusliku valguse all nahakliiniline vaatlus on peamine meetod. Harvem, kui diagnoos on ebaselge või kahtlus teise haiguse osas, võib dermatoloog soovitada nahabiopsiat, et välistada muid põletikulisi nahahaigusi.
Rosacea ravi on suunatud sümptomite kontrollimisele, paheseisude ennetamisele ja pikaajaliseks remissiooni saavutamisele. Raviplaani koostab dermatoloog individuaalselt. See võib hõlmata:
- Kohalikke ravimeid (kreedid, geelid): metronidazool, atseelikhape, ivermektiin.
- Süsteemseid tablette: antimikroobsed preparaadid (doksüsükliin, minosükliin) või vähese doosiga isotretinoniini pikaajalise raskema vormi korral.
- Laser- või intensiivse valgusega (IPL) terapiat punetuse ja laienenud veresoonte vähendamiseks.
- Okulaarse rosacea korral silmatilgad ja hügieeninõuanded.
- Oluline on ka trigerite tuvastamine ja vältimine ning õige nahahooldus (leebed puhastusvahendid, kõrge kaitsefaktoriga päikesekaitse).
Pöördu dermatoloogi või perearsti poole, kui märkad näol püsivat või korduvat punetust, nähtavaid veresooni või lööbeid, mis ei kao iseenesest või koduse raviga. Eriti oluline on kiire konsultatsioon, kui:
- Sümptomid halvenevad kiiresti või segavad igapäevast tegevust.
- Ilmnevad silmade sümptomid (valu, punetus, hägune nägemine).
- Nahal tekivad paksendid, eeskätt ninal.
- Enesetunne halveneb oluliselt haiguse tõttu.
Varem alustatud professionaalne ravi aitab ennetada edasist progresseerumist ja säilitada naha tervist.