Leukotriene C4

Kvantitatiivne · ng/mL

Normaalsed väärtused

Leukotriene C4 normid

Üldine

Tavapärased väärtused võivad olenevalt laboratooriumist ja kasutatavast meetodist (nt ELISA, mass-spektromeetria) oluliselt erineda. Tavaliselt väljendatakse ühikutes pg/mL või ng/L. Tulemuste tõlgendamisel tuleb alati lähtuda konkreetse labori viitväärtustest.

Mehed

Spetsiifilist soopõhist erinevust leukotriene C4 tasemetele ei ole tuvastatud.

Naised

Tase võib varieeruda sõltuvalt hormonaalsest staatusest, kuid selguslikke norme ei ole kehtestatud.

Näitaja kohta

Leukotriene C4 on leukotrieenide rühma kuuluv keemiline aine, mis toimib olulise põletikulise vahendajana. Selle taseme mõõtmine veres või teistes kehavedelikes aitab hinnata allergiliste reaktsioonide, astma ja teiste põletikuliste protsesside aktiivsust. Uuring on eriti oluline respiratoorse ja immunoloogilise süsteemi seisundi hindamisel.

Mis on leukotriene C4?

Funktsioon

Osaleb bronhide ahenemises (bronhokonstriktsioon).
Suurendab veresoonte läbitavust, soodustades vedeliku ja immuunrakkude väljumist kudedesse.
Toimib võimsa põletikulise vahendajana, eriti allergiliste reaktsioonide ahelas.

Päritolu ja süntees

Leukotrieene toodavad valged vererakud (leukotsüüdid), eeskätt eosinofiilid, basofiilid ja makrofaagid.
Sünteesitakse arahidoonhappest ensüümide, sh leukotrieeni C4 süntaasi, abil.
See on üks sulfidoleukotrieene (koos D4 ja E4-ga), mis on seotud aeglase anafülaktilise reaktsiooniga (SRS-A).

Ettevalmistus uuringuks ja protseduur

Ettevalmistus

Uuring tehakse tavaliselt verest. Enne verevõttu on soovitatav olla 8-12 tundi ilma söömata (ööune).
Oluline on teavitada arsti kõigist võetavatest ravimitest, eriti glükokortikoididest või leukotrieenide retseptorite antagonistidest, mis võivad tulemust mõjutada.
Vältida füüsilist koormust ja stressi vahetult enne verevõttu.

Protseduur

Veri võetakse tavaliselt küünarsooniveenist spetsiaalsesse proovitorusse, mis sisaldab antikoagulanti (nt EDTA).
Proov saadetakse analüüsiks spetsialiseerunud laboratooriumisse, kus leukotriene C4 kontsentratsiooni määratakse immunoanalüüsi meetodil (nt ELISA).
Tulemused on reeglina saadaval mõne päeva jooksul.

Kõrge leukotriene C4 tase (põhjused)

Allergilised haigused

Raske astma, eriti Aspiriiniga seotud astma (AERD).
Krooniline spondiilne riniit (põletikuline nohu).
Atopiline dermatiit ja urtikaaria (nõgestõbi).

Põletikulised protsessid

Eosinofiilne ösofagiit.
Polüüposne riniitsinusoid (krooniline põletik ninas ja lõpaskõrvades).
Mõned autoimmuunhaigused.

Muud tegurid

Äge anafülaktiline reaktsioon.
Mõned infektsioonihaigused.
Vähktõved, mis seonduvad eosinofiiliaga.

Madal leukotriene C4 tase (põhjused)

Ravimite mõju

Leukotrieeni retseptorite antagonistide (nt montelukast) või sünteesi inhibiitorite (nt zileuton) regulaarne tarvitamine.
Glükokortikoidide (kortisoni) pikaajaline kasutamine.

Kliinilised seisundid

Mõned immuunpuudulikkuse seisundid, mis pärsivad leukotsüütide funktsiooni.
Väga harva esinevad kaasasündinud leukotrieeni sünteesi defektid.

Indikatsioonid: millal tehakse leukotriene C4 uuring?

Sümptomid ja kaebused

Rasked või ravile mittealistuvad astmasümptomid.
Krooniline nohu, hingamisraskused või köha, mis on seotud Aspiriini tarvitamisega.
Korduvad anafülaktilised reaktsioonid teadmata põhjusega.
Kahtlus eosinofiilsete põletikuliste haiguste (nt ösofagiit) suhtes.

Spetsialistid ja ravi jälgimine

**Allergoloog** või **pulmonoloog** tellib uuringu astma või raskete allergiate puhul.
**Immunoloog** võib seda kasutada põletikuliste protsesside hindamisel.
Uuringut saab kasutada leukotrieenide vastaste ravimite (nt montelukast) efektiivsuse hindamiseks.