Ajukese audiomeetria

Kirjeldav

Näitaja kohta

Ajukese audiomeetria (ABR) on spetsiaalne kuulmislaine uuring, mis mõõdab kuulmise töötlemist ajus. See on objektiivne meetod, mis ei nõua patsiendi aktiivset osalemist ja seda kasutatakse nii imikute kui ka täiskasvanute puhul. Uuring aitab hinnata sisekõrva ja kuulmise närvisüsteemi funktsiooni.

Mis on ajukese audiomeetria?

Funktsioon

Mõõdab kuulmisnärvi ja ajutüve poolt genereeritud elektrilisi signaale heli tuvastamise ajal.
Hindab kuulmise neurobioloogilist töötlemist.
Võimaldab tuvastada kuulmise kahjustusi, mis on põhjustatud sisekõrva või närvisüsteemi probleemidest.

Päritolu

Tuntud ka kui ajutüve kuulmisvastuste (ABR) või kuulmislainete audiomeetria.
On elektrofüsioloogiline uuring, mis kasutab väliseid helistimuleid ja nendele reageerimist mõõtvaid elektroode.
Ei mõõda teadvustatud kuulmist, vaid bioloogilist reaktsiooni ajus.

Ajukese audiomeetria protseduur

Protseduur

Patsient asub mugavalt lamavas asendis ja proovib lõdvestuda või magada.
Pea nahale kinnitatakse väikesed elektroodid (tavaliselt otsmiku ja kõrvade taha).
Kuulmiseks kasutatakse kõrvaklappe või luujuhtivust, edastades klikke või pille.
Elektroodid salvestavad ajus tekkivaid väikeseid elektrilisi signaale (laineid).
Arvuti summeerib signaalid sadu kordi, et eraldada kuulmisvastus taustamürast.
Uuring kestab umbes 30–60 minutit ja on täiesti valu- ja riskivaba.

Ettevalmistus

Väikelastel on oluline, et nad oleksid uuringu ajal rahulikud või magaksid. Võib olla vajalik magamise ajastamine.
Enamasti ei ole vajalik erilist ettevalmistust. Soovitatav on vältida kofeiini enne uuringut.

Mida ajukese audiomeetria näitab?

Ebanormaalsed tulemused

Lainete viivitus või puudumine võib viidata kuulmiskahjustusele, mis on seotud sisekõrvaga (sensoneuraalne kuulmislangus).
Lainete kuju või vastuse amplituudi muutused võivad näidata kuulmise närvisüsteemi kahjustust (nt ajutüve kuulmiskahjustus).
Uuring aitab eristada kuulmislanguse asukohta: keskkõrva-, sisekõrva- või närvikahjustus.

Tavalised leidude tõlgendused

Imikute kuulmislatentsi hindamine (screening).
Kahtlus akustilise närvivähki (helienervia) suhtes.
Demiüeliniseerivate haiguste (nt multiple skleroos) mõju kuulmisnärvi-le hindamine.
Koomasseisundis patsiendi kuulmisfunktsiooni hindamine.

Indikatsioonid: millal tehakse ajukese audiomeetria?

Põhilised põhjused

Imikute ja väikelaste kuulmise kontroll, eriti kui on riskitegureid või kahtlust kuulmislanguse suhtes.
Kuulmislangus, mille põhjust ei saa selgitada tavalise audiomeetriaga.
Kahtlus kuulmisnärvi või ajutüve patoloogia suhtes (nt põletik, kasvaja, trauma).
Kinnitus diagnoosile, nagu helienervia või multiple skleroos.
Mõnede ravimite (nt mõnede antibiootikute) võimaliku kuulmist kahjustava toime jälgimine.

Kes tellib uuringut?