Prostaativähk
Kirjeldus
Prostaativähk on üks levinumaid pahaloomulisi kasvajaid meestel. See tekib eesnäärme rakkude kontrollimatu jagunemise tulemusena. Varajane avastamine ja kaasaegne ravi annavad paljudel juhtudel head tulemused ning võimaldavad säilitada elukvaliteedi.
Prostaativähk ehk eesnäärmevähk on pahaloomuline kasvaja, mis areneb meeste eesnäärme kudes. Eesnääre on väike põiel all asuv elund, mis toodab seemnevedelikku osa. Kui eesnäärme rakud hakkavad kontrollimatult paljunema, moodustub esmalt eelvähkolek (PIN) ja seejärel vähkkasvaja. Kasvaja võib jääda piirduda eesnäärme piiridesse (lokalseerunud vähk) või levida ümbruskudele ja kaugematele organitele (metastaseerunud vähk).
- Sagedamini urineerimise vajadus, eriti öösel (nüktuuria)
- Väljaheidete nõrga voolu või katkendlikkuse tunne
- Urineerimise alguse viivitus
- Tunne, et põis ei tühjene täielikult
- Survetunne alumisel kõhualal või vahepealses piirkonnas
- Verine uriin (hematuuria) või verine seemnevedelik
- Püsivad luude- või seljavalu (mis võib näidata metastase)
- Kaalulangus ja pidev väsimus ilma selget põhjuseta
- Nõrkus jalgades või uriinihoidmisraskused, kui kasvaja surub seljaaju
Prostaativähki täpseid põhjusi ei teata, kuid on tuvastatud tegureid, mis suurendavad haigestumise riski. Vanus on olulisim tegur: risk kasvab oluliselt pärast 50. eluaastat. Olulist rolli mängib ka pärilikkus – haigus sugulastel (isa, vend) suurendab ohtu. Rassiline kuuluvus: Aafrika päritolu meestel on risk suurem. Teatud geeni mutatsioonid (nt BRCA1/2) seostuvad kõrgema riskiga. Toitumine, mis on rikas punase liha ja rasvaste toitudega, ning vähene füüsiline aktiivsus võivad samuti riski suurendada.
Prostaativähka kahtluse korral viiakse läbi mitmeetapiline uuringute seeria. Alustatakse anamneesi võtmise ja perineaal- ja rektoskopilise uuringuga. Oluline on prostaatispetsiifilise antigeeni (PSA) tase veres, kuid kõrget tase ei tõesta automaatselt vähki. Otsustav diagnoos pannakse patoloogilise uuringu abil, milleks on eesnäärme biopsia – tavaliselt teostatakse ultraheli juhendamisel. Täpsema leviku hindamiseks võidakse kasutada magnetresonantstomograafiat (MRI), arvutitomograafiat (CT) või luuskeletigrammi, et tuvastada meetastase.
Ravi valik sõltub haiguse staadiumist, kasvaja agressiivsusest (Gleason’i skoor), patsiendi vanusest ja tervislikust seisundist. Aktiivse jälgimise (active surveillance) korral hooldatakse madala riskiga vähki tiheda kontrolli all ilma kohese invasiivse ravita. Radikaalse prostatektoomia korral eemaldatakse kogu eesnääre (tavaliselt laparoskoopiliselt või robotabliga). Kiiritusravi (radioterapia) võib olla väliskiiritus või braküterapia (seemned). Hormoonravi (androgeenide deprivatsioon) eesmärk on alandada testosterooni taset, mis aeglustab vähki. Keemiaravi (kemoteraapia) ja siirdunud haiguse puhul uuemad sihtravimid ning immunoterapia. Oluline on ka toetav ravi, sh valu- ja toitumisnõustamine.
Igaühel mehel, eriti üle 50-aastastel või noematel, kui perekonnas on esinenud eesnäärmevähki, on soovitatav regulaarselt arutada PSA testimist perearstiga. Kohese konsultatsiooni vajavad järgmised sümptomid: püsivad uriinieritamisraskused, verine uriin või seemnevedelik, tugevad ja pidevad valud seljas või luudes, ootamatu kaalulangus või jalgade nõrkus. Ärge oodake, kuni sümptomid halvenevad – varajane diagnoos on võtmetähtsusega.