Egsoosomide uuring on innovatiivne meetod, mis analüüsib rakkudest eralduvaid mikroskoopilisi põiekeid – egsoosome. Need kannavad olulist geneetilist ja valgulist teavet, mis võib avaldada varjatud haiguste, eriti vähkide ja neurodegeneratiivsete seisundite kohta. Uuring võimaldab mitteinvasiivselt hinnata patoloogilisi protsesse organismis.

Funktsioon
  • Rakuvälised infoedastajad
  • Kannavad mRNA, miRNA, valke ja lipiide
  • Peegeldavad lähte-rakkude seisundit
Kust pärineb proov?
  • Vereplasma (kõige sagedamini)
  • Uriin
  • Sülg või teised kehavedelikud
Protseduur
  • Proovi (vere) võtmine tavapäraselt veenist.
  • Protsess laboris: plasma eraldamine tsentrifuugimise teel.
  • Egsoosomide isoleerimine ja puhastamine spetsiaalsete meetoditega (nt ultra-tsentrifuugimine, polümeripõhine sadestamine).
  • Isolaatide analüüs: nukleiinhapete (nt miRNA) või valkude tuvastamine ja kvantifitseerimine.
Ettevalmistus
  • Enamasti ei ole vaja erilist ettevalmistust (ööfasti).
  • Oluline on järgida arsti juhiseid, kuna mõned ravimid võivad tulemusi mõjutada.
Mida see tähendab?
  • Tuvastatud on teatud biomarkereid (nt valke, miRNA), mis on seotud patoloogilise protsessiga.
  • Võib näidata spetsiifilise vähitüübi olemasolu või aktiivsust.
  • Võib viidata põletikulisele või degeneratiivsele haigusele.
Võimalikud seosed
  • Vähkkasvajad (nt kopsu-, rinnake-, koolon- ja pankreasekartsinoom)
  • Neurodegeneratiivsed haigused (nt Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi)
  • Südame-veresoonkonna haigused
  • Autismispektri häired
Peamised põhjused
  • Vähidiagnostika varajaseks tuvastamiseks („vedeliku biopsia“).
  • Vähiravi tõhususe hindamine ja retsidiivi jälgimine.
  • Krooniliste või neurodegeneratiivsete haiguste käigu prognoosimine.
  • Rasedusjärgsete komplikatsioonide (nt preeklampsia) riski hindamine.
Millised arstid saavad uuringut tellida?
  • Onkoloog
  • Neuroloog
  • Eristav diagnostika vajadusel: perearst või sisemeditsiini spetsialist

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!