Egsoosomide uuring

Kirjeldav

Näitaja kohta

Egsoosomide uuring on innovatiivne meetod, mis analüüsib rakkudest eralduvaid mikroskoopilisi põiekeid – egsoosome. Need kannavad olulist geneetilist ja valgulist teavet, mis võib avaldada varjatud haiguste, eriti vähkide ja neurodegeneratiivsete seisundite kohta. Uuring võimaldab mitteinvasiivselt hinnata patoloogilisi protsesse organismis.

Funktsioon
  • Rakuvälised infoedastajad
  • Kannavad mRNA, miRNA, valke ja lipiide
  • Peegeldavad lähte-rakkude seisundit
Kust pärineb proov?
  • Vereplasma (kõige sagedamini)
  • Uriin
  • Sülg või teised kehavedelikud
Protseduur
  • Proovi (vere) võtmine tavapäraselt veenist.
  • Protsess laboris: plasma eraldamine tsentrifuugimise teel.
  • Egsoosomide isoleerimine ja puhastamine spetsiaalsete meetoditega (nt ultra-tsentrifuugimine, polümeripõhine sadestamine).
  • Isolaatide analüüs: nukleiinhapete (nt miRNA) või valkude tuvastamine ja kvantifitseerimine.
Ettevalmistus
  • Enamasti ei ole vaja erilist ettevalmistust (ööfasti).
  • Oluline on järgida arsti juhiseid, kuna mõned ravimid võivad tulemusi mõjutada.
Mida see tähendab?
  • Tuvastatud on teatud biomarkereid (nt valke, miRNA), mis on seotud patoloogilise protsessiga.
  • Võib näidata spetsiifilise vähitüübi olemasolu või aktiivsust.
  • Võib viidata põletikulisele või degeneratiivsele haigusele.
Võimalikud seosed
  • Vähkkasvajad (nt kopsu-, rinnake-, koolon- ja pankreasekartsinoom)
  • Neurodegeneratiivsed haigused (nt Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi)
  • Südame-veresoonkonna haigused
  • Autismispektri häired
Peamised põhjused
  • Vähidiagnostika varajaseks tuvastamiseks („vedeliku biopsia“).
  • Vähiravi tõhususe hindamine ja retsidiivi jälgimine.
  • Krooniliste või neurodegeneratiivsete haiguste käigu prognoosimine.
  • Rasedusjärgsete komplikatsioonide (nt preeklampsia) riski hindamine.
Millised arstid saavad uuringut tellida?
  • Onkoloog
  • Neuroloog
  • Eristav diagnostika vajadusel: perearst või sisemeditsiini spetsialist