Miliäärne tuberkuloos

Miliäärne tuberkuloos on Mycobacterium tuberculosis'i põhjustatud infektsiooni üldistunud vorm. Haiguse nimi 'miliaarne' tuleneb ladina sõnast 'milium', mis tähendab hirbeetera, viidates iseloomulikele väikestele (1-2 mm) kolletele, mis tekivad nakatunud kudedesse. Erinevalt kopsutuberkuloosist, mis on piiratud kopsudega, levib miliaarne vorm hematogeenselt – bakterid satuvad vereringesse ja kanduvad üle kogu keha. See võib kahjustuda mitmeid elundeid, sealhulgas maksa, põrna, luuüd, ajukelmeid, neerusid ja isegi silmi. See on süsteemne haigus, mis peegeldab organismi võimetust infektsiooni kontrolli all hoida, tavaliselt immuunpuudulikkuse taustal.

Põhipõhjus on tuberkuloosibakter (Mycobacterium tuberculosis) infektsioon. Miliäärne vorm areneb siis, kui esmane infektsioon või varasem latentne infektsioon aktiveerub ja bakterid levivad vereringe kaudu. Peamised riskitegurid, mis soodustavad selle arengut, on immuunsüsteemi nõrgenemine. See hõlmab HIV/AIDS-i, mis on kõige olulisem riskitegur, pahaloomulisi vähke, pikaajalist kortikosteroidide või immunosupressantide kasutamist (nt siirdamise järel), eakust, alatoitumust ja kroonilist neerupuudulikkust. Samuti on suurem risk neil, kes on hiljuti olnud tuberkuloosiga kokkupuutes, ja lastele, eriti alla 4-aastastel.

Miliäärse tuberkuloosi diagnoosimine võib olla keeruline, kuna sümptomid on mitmesugused ja ebaselged. Diagnoos põhineb kliinilisel kahtlusel ja mitmel meetodil. Põhiline kujutlusmeetod on rindkere röntgen, mis võib näidata iseloomulikke 'hirbeetera' suuruseid laikudega mõlemas kopsus. Täpsemaks hindamiseks tehakse kompuutertomograafia (KT). Mikrobioloogiline kinnitamine on oluline: tehakse köha- või mähiste mikroskoopiline uurimine ja külv (kultuur), kuid miliaarse vormi puhul võib bakterite leidmise määr olla madal. Verelt võib teha tuberkuloosi kiirtestid (IGRA). Mõnikord on vaja biopsiat (nt maksa või luuüdi) patoloogiliseks uurimiseks. Oluline on ka HIV-test, kuna need kaks haigust on tihedalt seotud.

Miliäärne tuberkuloos on tervist ja eluohtlik, kuid ravib edukalt pikaajalise raviga. Ravi põhineb mitme tuberkuloosivastase ravimi kombineeritud kursusel, mis kestab tavaliselt vähemalt 6-9 kuud, sageli kauemgi. Algfaasis (2 kuud) kasutatakse tavaliselt nelja ravimit: isoniasiid, rifampitsiin, pürasinamiid ja etambutool. Järgnevalt jätkatakse kahe ravimiga (isoniasiid ja rifampitsiin) veel 4-7 kuud. HIV-positiivsetel patsientidel on vajalik samaaegne antiretroviirusravi. Oluline on range ravikava järgimine, et vältida ravimiresistentsuse teket. Raskeimate juhtude korral, näiteks ajukelme põletiku korral, võidakse lühiajaliselt kasutada kortikosteroide. Haiglaravi on vajalik alguses ja raskete sümptomite korral. Toetusravi hõlmab piisavat toitumist ja sümptomite leevendamist.

Arsti konsultatsioon on kiiresti vajalik järgmiste hoiatusmärkide ilmnemisel: pikaajaline (üle 3 nädala) kõrge palavik ja öine higistamine, mis ei lähe alla tavaliste ravimitega; selletaoline kaalulangus ja äge nõrkus; püsiv kuiv või produktiivne köha koos hingamispuudulikkusega. Eriti kiiret sekkumist nõuavad järgmised sümptomid, mis võivad viidata kesknärvisüsteemi kaasatusele (ajukelme põletik): tugev peavalu, kaela jäikus, teadvuse muutused, iiveldus ja oksendamine. Samuti tuleb kiiresti tegutseda, kui patsient kuulub kõrge riski rühma (nt HIV-positiivne, immunosupressantide kasutaja) ja tal esinevad ülalkirjeldatud üldsümptomid. Miliäärne tuberkuloos progresseerub kiiresti, seega on aega oluline tegur edukas ravis.