Menopausi sündroom

Menopausi sündroom (ka klimakteriumi sündroom) on hormonaalsete muutuste tulemus, mis algab paar aastat enne viimast menstruatsiooni (perimenopaus) ja võib kesta mitu aastat pärast seda. Põhiline põhjus on munasarjade funktsiooni vähenemine ja sellega kaasnev östrogeeni ja progesterooni hormoonide tootmise lakkamine. Östrogeenil on oluline roll paljudes kehasüsteemides – see mõjutab aju, südame-veresoonkonda, luuid, nahka ja limaskesti. Selle langus põhjustabki mitmesuguseid sümptomeid, mis moodustavad menopausi sündroomi.

Peamiseks põhjuseks on loomulik vananemisprotsess, mis viib munasarjade funktsiooni lakkamiseni ja menopausini. Siiski on olemas tegureid, mis võivad sündroomi teket kiirendada või sümptomeid raskendada:

• Varajane või kunstlik menopaus (nt pärast munasarjade eemaldamist või keemiaravi).
• Perekondlik kalduvus (ema või õe varajase menopausi ajalugu).
• Elustiilitegurid: suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, kehalise aktiivsuse puudumine.
• Mõned kroonilised haigused (nt autoimmunnhaigused, epilepsia).
• Stress ja psüühikaline koormus.

Menopausi sündroomi diagnoos põhineb peamiselt iseloomulike sümptomite olemasolul ja patsiendi eas (tavaliselt 45-55 aastat). Spetsiifilisi vereteste, mis oleksid absoluutselt kohustuslikud, pole, kuid arst võib need kasutada teiste seisundite välistamiseks või diagnoosi kinnitamiseks.

• Kliiniline anamnees: Sümptomite üksikasjalik küsitlemine ja menstritsüklise muutuste hindamine.
• Verianalüüs: FSH (folliukuleid stimuleeriv hormoon), LH (luteiniseeriv hormoon) ja östrogeeni taseme määramine vereplasmas. Menopausi perioodil on FSH tase püsivalt kõrge.
• Küsimustikud: Spetsiaalsed testid (nt Greene’i skaala) sümptomite raskusastme hindamiseks.
• Täiendavad uuringud: Luutiheduse mõõtmine (densitomeetria) osteoporoosi riski hindamiseks või südame-veresoonkonna uuringud vajadusel.

Ravi eesmärk on leevendada sümptomeid ja ennetada pikaajalisi terviseriske. Lähenemine peab olema individuaalne, võttes arvesse sümptomite raskusastet, patsiendi soove ja tema üldist tervislikku seisundit.

• Hormonaalne asendusravi (HAR): See on kõige tõhusam meetod kuumalainete, öise higistamise ja vaginaalse kuivuse leevendamiseks. HAR-d jagatakse süstemaatiliseks (tabletid, plaastrid) ja kohalikuks (vaginaalsed kreemid, rõngad). Ravimi ja annuse valik sõltub naise individuaalsetest vajadustest ja terviseriskidest.
• Hormoonivaba farmakoterapia: Mõned antidepressandid (nt SSRI-d) võivad vähendada kuumalaineid ja parandada meeleolu. Klamiidiga ravimid aitavad luukahjustuste vastu.
• Sümptomite leevendamine: Vaginaalse kuivuse korral kasutatakse niisutavaid geene või silikoonõlisid. Une parandamiseks võib soovitada unehügieeni reeglite järgimist või lühiajalist uneravi.
• Elustiili muutused: Regulaarne kehaline aktiivsus (nt kõndimine, jõutreening), tasakaalustatud toitumine kaltsiumi- ja D-vitamiiniga, alkoholi ja kofeiini piiramine, stressihaldus (jooga, meditatsioon) ning suitsetamisest loobumine.

Soovitatav on konsulteerida arstiga juba esimeste menopausiga seotud sümptomite ilmnemisel, eriti kui need segavad igapäevaelu. Kohest arstiabi on vaja järgmistel juhtudel:

• Väga sagedased või rasked kuumalained, mis põhjustavad ööuni häireid ja väsimust.
• Tugevad meeleoluhäired, depressiooni või ärevuse sümptomid.
• Vaginaalsest kuivusest tingitud pidev valu või infektsioonid.
• Uue ja seletamatul põhjusel tekkivad verejooksud pärast menopausi (see võib olla hoiatusmärk).
• Kaalumine hormonaalse asendravi võimaluse üle, et arstiaga koos hinnata kasu ja riske.

Regulaarne tervisekontroll menopausi perioodil on oluline südame-veresoonkonna haiguste ja osteoporoosi ennetamiseks.